Siseministeerium Ida-Virumaale tuuleparki ei lubanud

Juhan Mellik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Repro

Siseministeerium ei andnud kooskõlastust Ida-Virumaa rannikuvette kavandatud meretuulepargile, kuna hiiglaslike tuulikute tõttu võib mereseiresüsteem hakata andma valehäireid ega pruugi õigeaegselt märgata ohuolukordi.



ASi Raunistal esitatud meretuulepargi projekt näeb asukohana ette kahte võimalust. Esimene neist asub Purtse lähedal, teine Narva lahes Vaivara lähistel.

Ministeeriumi hinnangul tekib pargi rannikuvetesse ehitamisel oht, et mereseiresüsteem võib tuulikute tõttu hakata andma valehäireid ega pruugi õigeaegselt märgata ohuolukordi.

«Tegemist on nii julgeoleku, meresõiduohutuse kui otsingu- ja päästealase probleemiga,» sõnas siseministeeriumi infotehnoloogia, andmekogude ja sideosakonna juhataja Hannes Märtin.

Ta selgitas, et süsteem koosneb üle kogu Eesti rannikualade paigutatud radaritest. Kui osal neist tekib häireid, võib segatud saada kogu üldpilt. Samuti oleks raskendatud piirikontroll ja võimalike rikkumiste kindlakstegemine. «Avastus- ja tuvastusvõime halvenemisel ei suudetaks õigeaegselt avastada ka õnnetuskohta ja päästa hädasolijaid,» lisas Märtin.

Siseministeeriumi loata ei saa

Märtin on seisukohal, et tuuleelektrijaamade paremaks kavandamiseks tuleks läbi viia vastavasisuline Eesti merealade uuring, mis selgitaks välja täpsemad piirkonnad, kuhu on ja kuhu pole võimalik tuuleparke püstitada. «Tuulejaamade rajamine Eesti rannikuvette tuleks lahendada kompleksselt, kus küsimusi uuritakse kogu riigi mereala kasutajaid ja kontrollijaid arvestades,» lausus ta.  

Mõlema planeeritud asukohavariandi puhul jääksid tuulikud rannikust vähemalt kahe kilomeetri kaugusele, mere sügavus ei ületaks 30 meetrit. Praegu koostatakse keskkonnamõjude hindamise akti, hoonestusluba on plaanis taotleda 50 aastaks.

Esialgse kavandi kohaselt tuleb parki maksimaalselt 64 tuulikut, millest igaühe võimsuseks oleks kaks kuni viis megavatti. Kogu tuulepargi maksimaalseks võimsuseks teeb see ligikaudu 128 megavatti.

Toodetava elektri suunamiseks võrku tuleb rajada ka merealune ühenduskaabel mandriga. Tõenäolisemad variandid on Purtse puhul Püssi ja Vaivaras Balti alajaam.

Taotlus tuulepargi hoonestusloa menetlemiseks jõudis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumisse juuli hakul, kust see saadeti läbiarutamisele teistesse ametkondadesse. Ministeeriumi majandus- ja riigivara talituse juhataja Taivo Linnamäe sõnul näeb veeseadus ette, et vastavaid avaldusi kooskõlastatakse vähemalt viie asutuse poolt.

«Kaitse- ja siseministeerium, lennuamet, muinsuskaitseamet, veeteede amet,» loetles ta. Kuigi lõplik sõna on majandusministril, nõuab avalduse rahuldamine kõigi asjassepuutuvate ametkondade heakskiitu. Linnamäe hinnangul tehakse lõplik otsus ilmselt kahe nädala jooksul, kui majandusminister Juhan Parts on puhkuselt naasnud.

Probleeme on olnud varemgi

Projekti autori ASi Raunistal puhul on tegemist rahvusvahelise ühisettevõttega, mille omanikeks on Eesti poolt AS Mainor ja tuuleenergeetika arendamisega tegelev Kanada firma Greta Energy Inc.

Mainori nõukogu esimees Ülo Pärnits ütles, et kuulis siseministeeriumi keeldumisest alles Postimehelt. «Eesti bürokraatia on juba niisugune, et asjad venivad ja käivad eri ametite vahet,» kommenteeris ta.

Energiatuulikute rajamine Ida-Virumaale põhjustas poleemikat ka mullu sügisel seoses Purtsesse, Varjasse ja Sirgalasse planeeritud maismaatuuleparkidega. Tookord avaldas vastuseisu kaitseministeerium, kelle hinnangul segavad tuulikud Kellaveres paikneva kaitseväe radari Venemaa-suunalist pilti.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles