Eestis ei tule tänavune aasta tõenäoliselt rekordiliselt soe

Pragunenud jää Võrtsjärvel.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Ehkki aasta lõpuni on veel veidi aega, siis suure tõenäosusega ei ole tänavune aasta Eesti jaoks ajaloo kõige soojem.

USA ilmateenistus teatas, et 2014. aastast võib saada maailma ajaloos kõige soojem aasta. «Kuna aasta pole veel läbi, on väga raske öelda, kas see tuleb rekordiline või mitte. Kuid meie jaoks suure tõenäosusega ei tule aasta rekordiliselt soe,» lausus Postimehele Ilmateenistuse ilmavaatluste osakonna asejuhataja Külli Loodla.

Tänavu rekordeid vähe

Ta tõi välja, et Ilmateenistusel on olemas andmed aasta keskmiste õhutemperatuuride kohta 1961. aastast alates. Nendest nähtub, et kõige soojem oli 2008. aasta, mil keskmine temperatuur Eestis oli 7,4 kraadi. Sellele järgneb 1989. aasta 7,3-kraadise keskmise õhutemperatuuriga.

Loodla kinnitusel ei ole tänavu olnud ühtegi rekordiliselt sooja või külma kuud. «Selleks, et aasta rekordiliselt soe tuleks, peavad ülejäänud kuud tulema eriliselt soojad,» selgitas ta.

Postimehe palvel võrdles Loodla kõikide kuude keskmisi temperatuure alates 1961. aastast. Keskmiste temperatuuride alusel on tänavuse aasta jaanuar alles 37. kohal, veebruar 8., märts 4., aprill 8. ja mai 16. kohal (arvestatud soojemalt külmemale). Suvekuudest oli juuni 43. kohal, juuli 5. ja august 6. kohal. September on 53 aasta võrdluses soojuselt 12. kohal ning oktoober on Loodla sõnul olnud seni normile lähedal.

Soojenemine on toimunud kahtlemata

Tartu Ülikooli klimatoloog Jaak Jaagus ütles Postimehele, et ka Eesti kliima on viimastel aastakümnetel soojenenud, aga see ei tähenda, et siin just sel aastal kuumarekordit sünniks. «Põhja-Euroopa on selline piirkond, kus seda on rohkem olnudki. Arktika eelkõige, aga just põhja aladel [kliimasoojenemine] avaldub rohkem, mitte troopikas.»

Sellest aastast tema arvates rekordaastat ei saa, aga see ei ole ka pikemas perspektiivis näitaja. «Temperatuuri puhul on tegemist üsna suures vahemikus varieeruvusega,» ütles Jaagus. «Kui üks aasta on rekord, see veel midagi ei tähenda. Pigem on oluline kogu keskmise taseme muutus, mis tuleb paljude aastate kaupa välja. Aga soojenemine on toimunud kahtlemata.»

Klimatoloogi sõnul tõuseb kliima soojenedes Eestis maakoor aeglaselt. «Suurim maakerge on praegu Loode-Eestis umbes kaks mm aastas, Kagu-Eestis see aga puudub,» ütles Jaagus. «Maakerke tagajärjel on maismaa kerkinud ja meri taganenud. Nii on mandriga kokku kasvanud kunagised saared, näiteks Noarootsi, Virtsu või ka Tallinnas Paljassaared.»

Tagasi üles