/nginx/o/2010/05/10/364884t1h0448.jpg)
Valitsus kiitis täna heaks eelnõu, millega kehtestatakse esimest korda Eesti õiguses seni puudunud keskkonnaõiguse üldosa, kuhu koondatakse kõik keskkonnaalased õigusaktid.
Valitsus toetas keskkonnaõiguse koondamist ühte seadusesse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse juhataja Illimar Pärnamägi sõnul on Eestis täna keskkonnaalast regulatsiooni sisaldavaid õigusakte liiga palju ning ülearu palju on ka üksteist osaliselt dubleerivaid ja halduskoormust ülemääraselt suurendavaid menetlusi, teatas ministeerium.
«Keskkonnaõiguse seadustiku eesmärgiks on sellist bürokraatiat vähendada ning koondada keskkonnaalased õigusaktid ühte seadustikku,» ütles Pärnamägi.
Keskkonnaseadustiku üldosas sätestatakse esimest korda Eestis õigusakti tasandil ka keskkonnakaitse põhimõtted ning määratletakse keskkonnaseadustiku mõisteaparaat. «Näiteks on loodud kogu keskkonnaõiguse eri valdkondades läbivalt kasutatavad mõisted: keskkonnahäiring, keskkonnaoht, keskkonnarisk, käitaja, saastus, heide, saastamine,» loetles Pärnamägi.
Samuti pannakse üldosas paika keskkonnaalased põhikohustused ehk igaühekohustused, mille allikaks on Eesti põhiseaduses sätestatud üldine keskkonnaalane hoolsuskohustus.
«Eelnõuga tagatakse ka inimeste teavitatus keskkonnaasjades ning nende kaasamine keskkonda oluliselt mõjutavate otsuste tegemisse. Valitsusvälistele keskkonnaorganisatsioonidele luuakse aga eriõigused, et nad saaksid kaitsta keskkonnaasjades avalikku huvi,» selgitas Pärnamägi.