Valitsus kiitis täna heaks Osmussaare uue maastikukaitseala kaitse-eeskirja, mille järgi suureneb kaitsela seitsme hektari võrra. Põhjuseks on see, et saare pindala on tänu rannikuprotsessidele suurenenud.
Osmussaare pindala on mitu hektarit kasvanud
Uue eeskirja kohaselt on kaitseala pindalaks 489 hektarit.
Täna valitsuse eest olnud maastikukaitseala uue kaitse-eeskirja eelnõu kohaselt väheneb maastikukaitseala piiranguvööndi pindala 211,8 hektarilt 88 hektarini, ülejäänud ala on kavas muuta sihtkaitsevööndiks. Vähenenud on saare keskel asuva piiranguvööndi pindala, kuid moodustatud on kaks uut piiranguvööndit – Osmussaare lõunasadama ja tuletorni ümbrusesse.
Uuendusena on plaanis kehtestada ajaline liikumispiirang 1. aprillist kuni 30. juunini 0,6 hektari suurusel Tiiru sihtkaitsevööndis, et mitte häirida tiirude pesitsuskolooniat. Varasemalt oli lubatud viibida kõikjal maastikukaitsealal.
Eelnõu kohaselt on täpsustatud ka raiepiiranguid sihtkaitsevööndis. Kehtiva eeskirja järgi on saarel lubatud puurinde harvendamine, mis edaspidi asendatakse võimalusega kujundada metsakooslust vastavalt kaitse-eesmärgile. Eelnõu jõustumisel keelatakse uuendusraie, ning lubatuks jääb vaid turberaie ehk raieviis, mille puhul osa puid jäetakse noorte puude kaitseks kasvama. Piiranguvööndisse jääb ligikaudu üheksa hektarit metsaala, mis asub jätkuvalt riigiomandis oleval maal.
Leevendusena on eelnõus lisandunud võimalus telkida õuemaal omaniku loal. Samuti võib varuda adru ja pilliroogu ning püstitada rajatisi kaitseala ja kinnistu tarbeks.
Osmussaar on Eesti loodepoolseim saar, olles sellega Eesti saartest suuruselt neljateistkümnes. Saar on loode-kagu suunas piklik, umbes 4,6 x 1,3 kilomeetrit. Taimede poolest on saar üsna liigirikas - haruldustest kasvavad siin näiteks taani merisalat, karvane lipphernes ja kaljukress. Osmussaare loomastik on kesine – saarel elavad rebased, koprad, rabakonnad, nastikud, vesilikud, nahkhiired ja mingid. Arvukas on rändeperioodil saart külastav linnustik.