Kurtna järvede veetase aina langeb

Kurtna maastikukaitseala, Martiska järv. Foto: Priit Pullerits

Martiska ja Kuradijärve veetase on kahe ja poole aastaga langenud juba rohkem kui meetri võrra, keskkonnaamet loodab veetaseme mõjutajates selgust saada 2017. aasta teisel poolel. 

«See negatiivne stsenaarium, mille me eelmisel aastal teoreetilise kontseptsioonina mudeldasime ja mille järgi järved jõuavad veemahu poolest 1980. aastate miinimumi juurde, on keskmiselt vaid poolemeetrise veetaseme alanemise kaugusel ning kipub tõeks osutuma,» tõdes Tallinna ülikooli ökoloogia instituudi vanemteadur Jaanus Terasmaa ajalehele Põhjarannik.

1980. aastate teadaolevast veetaseme miinimumist on Ahnejärvel Terasmaa sõnul puudu veel vaid 24 sentimeetrit, Martiska järvel 64 ja Kuradijärvel 80 sentimeetrit. Kahe viimati nimetatu veetase on seni kukkunud kõige kiiremas tempos.

2012. aasta kevadel paigaldas instituudi järveuuringute töörühm seitsmesse Kurtna järve veetaseme mõõdulatid, et teha kindlaks looduslike kõikumiste ulatus. Juba samal suvel täheldati veetaseme järsku alanemist kolmes Natura elupaigatüübi järves − Martiska järves ning Kuradi-  ja  Ahnejärves − ning eriti vihmasest aastast hoolimata jätkus alanemine ka sügisel ja talvel.

Mullune sügis ja lumeta talv hoidsid veetaset püsivana või isegi kergitasid seda pisut (Martiska järves), suvel aga hakkas see taas langema. Terasmaa sõnul seda väheste sademete süüks panna ei saa.

Kuigi järvede veetaseme alanemise põhjusi pole veel uurima hakatudki, arvavad teadlased võimalikuks süüdlaseks 2012. aasta suvest saati väidetavalt suurenenud veevõtu Vasavere veehaardest. Terasmaa peab küll tõenäoliseks mitme teguri koosmõju, ent märgib, et veehaardest kaugemal asuvate järvede veetase on püsinud palju stabiilsemana − kuival ajal aeglasemalt langenud ja pärast kiiremini taastunud.

Kõik senised jutud vajadusest Kurtna järvede piirkonda põhjalikult uurida on põrkunud vastu keskkonnaameti väidet, et ühtegi uuringut ei saa teha enne, kui on kinnitatud ala uus kaitsekorralduskava, mis lähema kümne aasta tegevused määrab.

Seesama kaitsekorralduskava sai tegelikult valmis juba eelmise aasta hakul, kinnitamiseni pole aga seni ikka veel jõutud. Ameti Viru regiooni kaitse planeerimise spetsialisti Iti Jürjendali sõnul on põhjuseks ala keerukus. Nüüd on kava eelnõu sellises seisus, et on võimalik planeerida kaitsekorralduslikke töid. «Projekti põhieesmärk on töötada välja veetasemete seiremudel ja rajada seirevõrk, seda on kavas teha tuleva aasta esimeses pooles. Seejärel hakatakse mudelisse valitud järvede veetaset pidevalt mõõtma, et koostada vaatlusridade põhjal kogu kaitseala hõlmav hüdrogeoloogiline püsimudel. Eeldatavasti valmib see 2017. aasta juuliks,» ütles ta.