Keskkonnaamet võtab kaitse alt maha hulga väärtusetuid ja juba hävinud puid

Pärnumaal esimese puuna 1936.aastal looduskaitse alla võetud Oidrema -Lihula maanteeristil kasvav Panga tamm Foto: Henn Soodla / Pärnu Postimees

Keskkonnaamet ootab valitsuse luba, et tühistada üle Eesti kunagised paljude puude kaitse alla võtmise otsused. Suur osa puudest on hävinud või kahjustatud, mõni neist pole aga olnudki väärt kaitse alla võtmist.

Kaitse alt mahavõtmiseks on vaja heaks kiita iga maakonna jaoks eraldi määrus, keskkonnaamet on saatnud eelnõud keskkonnaministeeriumile menetluse algatamiseks.

Keskkonnaameti kaitse planeerimise peaspetsialist Roland Müür selgitas, et kaitsealuseid üksikobjekte ei arvata kaitse alt välja nö igaks juhuks, vaid valdavaks põhjuseks on objekti hävimine – näiteks puu kuivamine ja murdumine.

Määruse eelnõud on koostatud näiteks Saare, Võru- ja Valgamaa objektide jaoks, kuid Müüri kinnitusel on üksikobjekte üle vaadatud ning leitud mahakandmisele minevaid puid veel teisteski maakondades.

«Määrus kinnitatakse, et tühistada hetkel kehtivad kaitse alla võtmise otsused. Sellega korrastatakse ka looduskaitse õigusruumi jättes kehtima vaid reaalset sisu omavad aktid,» täpsustas Müür. Ministri määrus on ka keskkonnaregistrile aluseks objektide registrist kustutamiseks ja näiteks maamaksusoodustuste tühistamiseks.

Võrumaad puudtava määruse eelnõu järgi kaoks looduskaitsealuste puude nimistust 16 puud. Kõik need on kaitse alla võetud enne Eesti Vabariigi taasiseseisvumist.

Eelnõu seletuskirja järgi on näiteks praegu Võrumaal kaitse all olev Kõrgepalu mänd kuivanud ja ohtlik liiklusele. Mäenurme tammed on tavalised põllul kasvavad puud, millel ei ole looduskaitse väärtust. Pedajamäe männid on tavalised tee ääres kasvavad puud. Rõuge põlispuude gruppi kuuluvad pärnad on hävinud ja tamm on muutunud ohtlikuks kõrvalasuvale hoonele. Visela korgipuudest on järel ainult üks, teine on arvatavasti kännuvõsu ning lisaks on tegu võõrliigiga. Ülejäänud nimekirjas olevad puud on hävinud.

Vanimad puud on Eestis kaitse all olnud eelmise sajandi kolmekümnendatest aastatest. Müür tõi ühe näitena Pühajärve sõjatamme.

Kaitse all on praegu 637 puud või üksikpuude gruppi. Igal aasta uusi puid kaitse alla ei võeta, kuid sel aastal on menetluses paarkümmend uut puud.