Keskkonnaministeeriumi tellitud veemajandusuuringu andmetel on Eesti veekogude suurimad saastajad põllumajandus ja reovesi ning kuni aastani 2015 ei suudeta umbes viiendikus veekogudes vee head seisundit saavutada.
Uuring: Eesti veekogusid saastavad põllumajandus ja reovesi
26. august 2008, 15:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti veemajanduskavade ettevalmistamise käigus tehtud uuring näitas, et põllumajandustegevus, asulate puhastamata reovesi ja veekogude paisutamine ehk kalade rände takistamine on tugevat negatiivset mõju avaldanud just pinnaveele, teatas keskkonnaministeerium.
Põhjavett on aga negatiivselt mõjutanud põlevkivi kaevandamine, seda eeskätt Ida-Virumaal.
«Intensiivistuv ja kontsentreeruv põllumajandustegevus põhjustab meil järjest suurenevaid piirkondlikke reostusi, mille vältimine ja likvideerimine on äärmiselt kulukad,» täpsustas keskkonnaministeeriumi veeosakonna spetsialist Rene Reisner.
«Ka on probleemiks kujunenud veekogudele ilma kalapääsudeta rajatud hüdroelektrijaamad, mis tõkestavad kalade rännet,» lisas ta.
Uuringu andmetel mõjutavad Eesti vee seisundit peale põllumajandusreostuse ja asulate reovee suuresti ka prügilatest ja jääkreostuskolletest pärit reostusained, veevõtt nii olme kui ka tööstuste vajadusteks ning kaevandamise ning kuivendamisega kaasnevad veeheited.
Kõige hullem on vee olukord Pääsküla, Kroodi, Ilmatsalu ja Koreli ojades-jõgedes, märkis Reisner.
Ühtekokku kuulub Eestis hindamisele 14 340 kilomeetrit vooluveekogusid.
Valdav osa neist saab aastaks 2015 heasse seisundisse, ülejäänud umbes 1860 kilomeetri puhul nii häid väljavaateid pole.