Nädal loomaaias: vihmavalingud loomi ei heiduta

Helen Mihelson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jõesead karjalisa ootamas.
Jõesead karjalisa ootamas. Foto: Inari Leiman

Vaatamata vesisele ilmale oli keskkonnahariduskeskus loomaaia juubelisünnipäeval, 25. augustil külastajaist pungil.

Aprilli keskpaigas esimese pesakonnaga maha  saanud ja toona põrsad inimeste toita jätnud jõeseaemis sättis oma teiseks poegimispäevaks loomaaia sünnipäeva ja otsustas sedakorda kolme põrsakese üleskasvatamisega ise rinda pista.

Pühapäeval munes selle hooaja esimese muna argusfaasani kana. Troopikamajas elav Lõuna-Ameerika päritolu emane jõerai on aga märgatavalt ümaramaks muutunud – oodatav järglaskond peaks ilmavalgust nägema oktoobris.

Loomaaia juubelipidustusi vihmavalingutega õnnistanud ilm on veidi kuivema poole pööranud ja laseb enamikul loomaaiaasukail taas õueõhku ja isegi päikesepaistet nautida. Et aga paduvihmadega allasadanud veehulk kiirelt pinnasasse imenduda ei suuda, siis laiutavad nii mõneski aedikus suured vee- ja mudaloigud.

Hirve- ja piisoniaedikutes aitab lompide vastu täitematerjaliks pinnase toomine, millega järgmisel nädalal ka algust tehakse. Laste loomaaias tuleb aga nutikam lahendus välja mõelda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles