Rannikud on 2005. aasta jaanuaritormist taastumas

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
2005. aasta jaanuaritormi möll Pirital.
2005. aasta jaanuaritormi möll Pirital. Foto: Peeter Langovits

Möödunud aasta keskkonnaseire andmete põhjal võib väita, et Eesti keskkonnaseisund on hea: tööstustegevusel õhku paisatud saasteainete kogused vähenevad, liigikoosluste seisund püsib hea ja mererannikutel on taastumas 2005. aasta jaanuaritormi eelne aeg.

«Jaanuaritormis kokku kuhjatud setted ja rannanõlvadelt ära kantud setted on tasandunud,» rääkis seireprogrammi tulemuste ülevaate koostanud Kadi  Liiv. «Suuremasse sügavusse kantud liiv on paljudes kohtades osaliselt tagasi rannajoonele jõudnud.»

Küll on aga varasemale ajale nihkunud veeõitseng rannikumerel. Seda just Tallinna, Muuga ja Kakumäe lahes, kus on suurenenud kevadine ja suvine klorofüllisisaldus. Liivi sõnul on see tingitud viimaste aastate pehmematest talvedest.

Rannikumeres võis täheldada üldfosfori sisalduse vähenemist ja üldlämmastiku sisalduse mõningast tõusu. Vee soolsuse tõusu tõttu 2008/2009. aastal esines rohkem põhjaloomastiku liike – limuseid, okasnahkseid ja hulkharjasusse.

Kaitsealuste liikide seis on stabiilne. Siiski halvenes lend­orava, ebapärlikarbi ning mõnes veekogus ka jõevähi seisund.

«Lendorava seisund on halvenenud elupaikade vähenemise tõttu,» märkis Liiv. «Sobivaid metsi on vähe järele jäänud ja nende asustatuse protsent on liialt kõrge.»

Ebapärlikarbi seisundit halvendavaks teguriks on peamiselt jõgede risustumine ja kobraste tegevus, millega kaasneb suur setete koormus voolusängis.

Jõevähi seisundi halvenemine mõnedes veekogudes on tingitud lapihaiguse esinemisest. Mitmel veekogul teevad vähkidele liiga ka röövpüüdjad.

Seevastu paranes euroopa naaritsa, sookure ja mõnel juhul ka metsakuklaste olukord.

Tagasi üles