Klimatoloog: niivõrd pikka kuumalainet võib pidada eriti ohtlikuks

Ehkki teoreetiliselt on praegune kuumalaine ohtlik, ei ole see inimestele palju kannatusi põhjustanud. Foto: Marianne Loorents / Virumaa Teataja

Klimatoloog Ain Kallise sõnul on üle viie päeva kestnud kuumalaine eriti ohtlik, ent samas ei ole ränk palavus eestlastele suurt peavalu tekitanud, kui, siis ainult nurinat.

Eesti tänavune soojarekord purunes eile, kui Lääne-Nigulas mõõdeti 33,5 kraadi. Läbi aegade kõige kõrgem temperatuur mõõdeti aga 1992. aasta 11. augustil Võrus, mil temperatuurinäit tõusis 35,6 pügalani.

Klimatoloog Ain Kallis meenutas, et kuumaperiood iseenesest ei ole ka Eestis midagi ebatavalist, sest neid on registreeritud juba 19. sajandi algusest alates, nii samuti oli ka möödunud sajandil mitu kuumalainet. «Viimane suurem kuumaperiood oli 2010. aastal, kui juulikuu sees oli kaks kuumalainet – üks seitse päeva ja teine viis päeva – kui temperatuurid olid veel kõrgemad kui tänavu,» ütles ta Postimehele.

Üle viie päeva kestnud kuumalaine on ohtlik

Kallis selgitas, et kuigi kuumalaine nn kriteeriumid erinevad maailma eri paigus, on Eestis ametlikult kuumalaine siis, kui vähemalt kaks päeva on vähemalt 30 protsendil Eesti territooriumist 30 kraadi või enam.  

«Kui 30 kraadi on üle viie päeva, siis on kuumalaine muutunud juba eriti ohtlikuks. Ka praegu on kuumalaine põhimõtteliselt eriti ohtlik, ainult et meil ei ole see nii väga suuri kannatusi põhjustanud. Inimesed lihtsalt nurisevad ja käivad ujumas. Aga ega ta eriti mõnus ole paljudele,» rääkis klimatoloog.

Kallise sõnul tuleb praeguse kuumalaine «põhisüüdlaseks» pidada meist põhja või ida pool asuvat kõrgrõhkkonda. «Kõrgrõhkkonna äärealadel puhuvad tuuled sedapidi, et kütavad lõunast põhja poole kuuma õhku ja sellepärast on see ääreala praegu juhtunud meie saarte kohale. Seekord on kõige kuumemad kohad Lääne-Nigula, Virtsu, Pärnu ja Haapsalu, mis võiksid olla mere läheduse tõttu veidi jahedamad. Meie kuumalainete puhul on kõige rohkem vatti saanud pigem Tartu ja Võru,» selgitas ta.

Troopiline Kihnu

Just õhutemperatuur, õhuniiskus ja tuul on kolm tegurit, mis moodustavad kuumaindeksi. Klimatoloogi selgitusel on tuul neist kolmest see, mis peaks jahutama, ja kui tuult pole, läheb kuumaindeks kõrgele ning just seetõttu on niisketel aladel mere ääres kuumust raskem taluda kui sisemaal.

«Meil on nii, et ida pool on kergem kuumust taluda kui näiteks Kihnus. Kihnu on üks selline koht, mis on kuumalaine poolt päris raske, sest seal on niiske, seal on palav ja ööd on seal ka väga soojad. Kui öösel on juba üle 20 kraadi ja alla selle ei lange, siis see on juba troopika. Selline kliima on ekvatoriaalsetel aladel,» märkis Kallis.

Klimatoloogi sõnul näitavad märgid aga seda, et suur kuumus on tagasi tõmbumas ning juba nädala lõpus võib vihma oodata.