Päästeamet end metsapõlengutel üllatada ei luba

Mõne aasta eest Illuka vallas Agusalu suurpõlengu kustutamisel olid abis ka päästjad Soomest.

FOTO: Raigo Pajula

Päästeameti kinnitusel on nad võimalikeks metsapõlenguteks hästi valmis, sest viimastel aastatel täienenud tehnikapark ja treenitus on jõudnud väga heale tasemele.


Päästeameti pressiesindaja Marek Simulman sõnas, et valmisolek on päästjatel võrreldes aastatetaguse ajaga tublisti paremaks läinud ning ka uut tehnikat on palju juures. «Meil on nüüd olemas kõikvõimalikud pumbasüsteemid, mis sobivad metsa kustutamiseks ning lisaks on spetsiaalsed metsakonteinerid, millega on väga lihtne varustust ja tehnikat kohapeale transportida,» selgitas Simulman.

Lisaks on päästeamet teinud palju koolitusi, mille üheks näiteks on hiljutine  metsakustutusõppus Männikul. «Eks me oleme pidevalt harjutanud ja treeninud ning endale tehnikat soetanud ja meie oleme metsatulekahjudeks igati valmis,» kinnitas Simulman.

Päästeamet rõhutas ka oma head koostööd teiste ametkondadega. Päästeamet saab alati kasutada kaitseväe kustutuslennukit ning vaatluslendudeks kaasata piirivalve koptereid. Simulman tõi paari aasta taguse näite, kus Vihterpalus suudeti tänu uutele vahenditele ja koostööpartneritele rabapõlengule piir panna 48 tunniga. Varem oleks sellise mahuga töö nõudnud kahte nädalat.

Päästeametnike arvus võrreldes varasemaga suuri muutusi ei ole, sest kärbetega suudeti suuremaid koondamisi vältida.

«Inimjõuga on tegelikult nii, et järelkustutustöödel on kaitseväelased alati abiks käinud. Põhimõtteliselt on meil kokkulepped olemas ja varasemast ajast koostöö toimib. Loomulikult kaasame me vajadusel ka vabatahtlikke, kes saavad metsa kustutustöödele järelkustutamisele appi tulla,» rääkis Simulman.

Kuna praegu on ilmajaama andmeil tuleoht üle-eestiline ning suureneb iga hetkega, pidas Simulman vajalikuks üle korrata vanad aabitsatõed, mille kohaselt peab metsas tule kasutamisel olema äärmiselt ettevaatlik. «Lahtist tuld ei tohiks metsas kasutada ja isegi kui käiakse RMK puhkekohtades ettevalmistatud lõkkekohtadel, tuleb jälgida lahtise tule kasutamisel kõiki ettevaatusabinõusid.»

Kindlasti tuleb jälgida ka kohalike omavalitsuste teadandeid, sest neil on pädevus metsad liikumiseks kinni panna. Praegu neid piiranguid veel ei ole rakendatud.

«Meil ei ole ulatuslikke ja kohutavalt kiiresti arenevaid metsatulekahjusid, nagu näiteks Austraalias. Et keegi tulevangi jääb, seda tuleb väga harva ette. Aga kui suitsu või põlengut on näha, tuleb viivitamatult häirekeskuse numbril 112 teada anda. Alati tuleb teada ka seda, kus kohas parasjagu ollakse,» meenutas Simulman.

Eelmisel reedel teatati häirekeskusele metsapõlengust Vääna-Jõesuus. Põles 60-meetri pikkune oksahunnik. Põlengu tõttu süttis ka umbes 2000 ruutmeetrit metsaalust.
Pühapäeval põles Illuka vallas Kuningakülas metsaalune pinnas umbes 0,5 hektari ulatuses.

Pühapäeval kustutasid päästjad ka Tõstamaal Lõuka tee lähedal 50 x 100 meetri ulatuses põlenud metsaaluse.

Eile tuli päästjail kustutada ka maastikupõleng Kolgaküla külas. Põles männimetsa alune pinnas suuruses 140 x 140 meetrit. Esialgsel hinnangul võis põleng alguse saada elektriliinidele langetatud puust, mis tekitas lühise.

Tagasi üles