Tööinspektsiooni teatel pöördub järjest enam inimesi kuumade ilmade saabudes nende poole küsimusega, et kuidas tagada töökohal sellised tingimused, et pea värske püsiks.
Kuuma käes vaevlevad töötajad otsivad tööinspektsioonist abi
11. juuli 2010, 20:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõrged kuumakraadid häirivad enamiku inimeste tööd. Seadus ütleb, et töökoha õhutemperatuur ja –niiskus ning õhku liikumise kiirus peavad olema tööülesande täitmiseks sobivad. «Tööandja ülesandeks on sisustada ja kujundada töökohad nii, et töötaja suudaks säilitada töövõime ja heaolutunde,» selgitas tööinspektsiooni Lõuna inspektsioon teabespetsialist Viivika Eljand
Kõik tööandjad aga heaolutunnet tagada ei suuda. Konkreetseid numbreid kurtjaist inspektsioon välja tuua ei saa, sest suur osa inimesi lihtsalt helistab ja küsib telefonitsi nõu, esitamata konkreetset kirjalikku kaebust. Küll aga tõi Lõuna inspektsiooni tööinspektor Indrek Avi välja levinumad kaebused, millega tal tänavu suvel on tulnud kokku puutuda. Kurdetakse selle üle, et ere päike paistab tööruumide akendest sisse ja kütab ruumid kuumaks. Tööandja aga pole akendele katteid muretsenud. Teiseks kurdetakse, et tööruumides puudub jahutussüsteem.
«Kurdetud on ka näiteks selle üle, et ametites, kus on kohustus kanda kindlaid töörõivaid- näiteks mõnes töökojas tunkesid ning pole mõeldud õhemate rõivaste peale,» ütles Avi.
Kliima norme õigusaktid ei määratle
Juhul, kui töötaja tunneb, et tingimused tööruumides on töö tegemiseks ebasobivad- näiteks valitseb ruumides liiga kõrge õhutemperatuur, tuleks Viivika Eljandi kinnitusel olukorra muutmiseks ennekõike pöörduda tööandja poole ning see peab võimaluse korral arvestama tehtud ettepanekutega.
«Töötaja ja tööandja on kohustatud ohutu töökeskkonna tagamiseks tegema koostööd ning selleks konsulteerib tööandja eelnevalt töötajate, töökeskkonnavoliniku või töötajate usaldusisikuga kõigis töökeskkonnaga seotud küsimustes, mis puudutavad töökeskkonna parandamise abinõude kavandamist,» ütles Eljand.
Tööruumides valitseva kliima norme ei ole õigusaktidega määratletud. Seega tuleb iga töökohta eraldi hinnata ja arvestada konkreetse töö iseärasusi. Kui tööruumis on päikesepoolsed aknad, siis tuleb leida võimalusi päikesekiirguse vähendamiseks ruumis. Päikesekiirgust saab leevendada näiteks aknakatete, soojust peegeldavate päikesekaitsekilede või muude lahenduste näol. Lisaks on võimalus paigaldada tööruumidesse erinevaid jahutussüsteeme.
Puhkepausid, värske vesi ja dušš
Kuumust aitab Eljandi sõnul paremini taluda ka see, kui töötajad teevad sagedamini lühiajalisi puhkepause, viibides puhkeruumis, kus on piisavalt värske ja töökeskkonnast jahedam õhk. Kindlasti tuleks tagada töötajatele kvaliteetse joogivee tarbimise võimalus. Üheks lahenduseks kuumusega võitlemisel on duši olemasolu töökohal – nii saavad töötajad end päeva jooksul värskendamas käia.
Tööandjad peaksid tähelepanu pöörama ka konditsioneeride paigaldamisele. Tuleb jälgida, et need ei oleks suunatud jahedat õhku puhuma otse töötajate suunas, kuna selliselt võib tulemus olla oodatule vastupidine ning töötajad võivad haigestuda.
Töötajal on õigus keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule. Kõik vihjed ja kaebused, mis tööinspektsiooni laekuvad, registreeritakse, kui töötaja avaldab ettevõtte nime. «Tööinspektsiooni inspektorid võtavad seda ettevõtete kontrollimisel kindlasti arvesse,» kinnitas Indrek Avi.