Keskkonnainspektsiooni Viljandimaa inspektorid tegid läinud nädalal kopteriga Võrtsjärve kohal vaatluslennu, et leida kalade kudemisajal ebaseaduslikult välja pandud püügivahendeid.
Inspektorid kimbutasid röövpüüdjaid kopteriga
7. mai 2014, 07:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui mõni niisugune püügivahend silma jäi, võeti GPS-ga selle koordinaadid ning hiljem tuldi paadiga seda välja võtma.
«Samal ajal oli maa peal meie meeskond autoga, millel oli paat, juhuks kui oleks vaatluslennu ajal röövpüüdjad teolt tabatud,» rääkis vaneminspektor Simon Soll.
Kalad päästeti vabaks
Inspektorid eemaldasid 11 püügivahendit, sealhulgas üheksa nakkevõrku ja kaks mõrda. Solli sõnutsi oli tulemus tagasihoidlikum kui mulluse kopterireidi ajal, mil avastati 29 ebaseaduslikku püügivahendit.
«Vähenemine võib tulla sellest, et kopterilend oli kudemisaega arvestades liiga varane või on inimesed mõistnud, et röövpüük kudemisajal kahjustab kalavarusid eriti rängalt,» lausus Soll.
Ebaseaduslikud püügivahendid paiknesid Viljandimaal Tarvastu ja Viljandi valla piirkonnas ning Tartumaal Rannu valla piirkonnas.
«Püünistes oli ka kalu, aga kõik olid elujõulised ja lasksime need vette tagasi,» rääkis Soll.
Püünised jäävad inspektorite kätte hoiule ja kui omanikud neile kuue kuu jooksul järele ei lähe, siis need hävitatakse. Mõistagi tuleb omanikul püünise kättesaamiseks maksta kopsakat trahvi, 200–1200 eurot.
Õhust on järv nagu peopesal
Simon Solli sõnutsi teevad inspektorid Võrtsjärvel ja teistel veekogudel pidevat järelevalvet, aga kopterivaatlus on kõige efektiivsem, sest õhust paistavad püünised väga hästi kätte. Kopter võetakse appi ka muudel juhtudel, kui on vaja suuremast alast ülevaadet saada, näiteks kontrollimaks, kas veekogu kaldale pole tekkinud ebaseaduslikke rajatisi.
Sel korral tehti vaatluslend üle Viljandi, Õisu ja Rutu maastikukaitseala, Loodi looduspargi, Rubina, Teringi, Kahvena ja Raudna looduskaitseala ning Ruhijärve ja Kariste järve hoiuala.
Keskkonnainspektsiooni Viljandimaa büroo juhataja Naima Tääri jutu järgi saadi helikopter ajal, mil Villu Reiljan oli keskkonnaminister. Et inspektsioonis keegi lennata ei oska, läks see piirivalve lennusalga hoole alla ning inspektsioon tellib vajaduse korral lende sealt.
«Lisaks piloodile on kopteris kaks kohta, aga väga tursked sellid sinna siiski ei mahu,» sõnas Täär.
Rabamassiivid ja muud sihtkaitsevööndid, mida jalgsi läbi kõndida ei jaksa, on tema sõnutsi ülalt vaadates nagu peopesal. «Kevaditi, kui puud ei ole lehes, on kaitsealasid hea jälgida – kõik raied on hästi näha,» ütles Täär ning lisas, et Viljandimaa on õhust vaadates ikka väga ilus.
Ebaseaduslik püük väheneb
Peale Võrtsjärve valvavad inspektorid ka teisi Viljandimaa järvi.
«Suureks abiks on järvede ääres elavad kodanikud ning keskkonnast hoolivad harrastuskalastajad, kellelt saame ebaseaduslike püügivahendite kohta vihjeid,» rääkis Simon Soll. Valvetelefonile 1313 helistajatel muretsemiseks põhjust ei ole, sest vihje tegijale tagatakse anonüümsus.
Vaneminspektori tähelepanekut mööda on ebaseaduslikku püüki aasta-aastalt vähemaks jäänud. Tänavune varajane kevad muutis õngitsejatele ahvatlevaks haugide püüdmise. Naima Tääri sõnutsi siiski suurt muret sellega ei olnud, sest üleujutus luhtadele ei jõudnud ning haug kudes poolsalaja.
Simon Solli sõnutsi avastati kalamehed mõnel puhul lanti heitmas, arvatavasti jahiti hauge. «Aga kõik kinnitasid, et püüavad ahvenat, ja kuna tõendeid ei olnud, pidime püüdjad rahule jätma,» lausus ta.
Haugipüügikeeld kehtis Võrtsjärvel 30. aprillini, 15. maist algab kohapüügikeeld.