Ilm muutub üha kõledamaks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Merike Teder
Copy
Emajõe kaldal pargis õitseb mägi-kirsipuu
Emajõe kaldal pargis õitseb mägi-kirsipuu Foto: Kristjan Teedema

Kui aprillikuu kostitas meid mitme suvesooja ilmaga, siis mai alguses pööravad ilmad üha kõledamaks - õhutemperatuur jääb enamasti alla 10 kraadi ja vihma sekka võib sadada ka lörtsi. Uue nädala algul pole välistatud isegi lühiajaline lumi.

Aprillikuu teisel poolel kerkisid Eestis termomeetrinäidud kokku kuuel päeval kohati 20 kraadini ja üle selle. Sealjuures löödi Pärnus vanad soojarekordid kahel korral. 21. aprilli senine maksimum 20,3 kraadi oli pärit aastast 1990 ja 22. aprilli oma 19,5 kraadi aastast 1935. Uued rekordid on nüüd vastavalt 23,1 ja 22,1 kraadi, kirjutab ilmateenistuse sünoptik Maile Meius nädala ülevaates.

Maikuu saabudes on ilm meile pööranud tunduvalt jahedama poole ja tarvis läheb taas soojemaid riideid. Paha ei tee ka vihmavari varuks hoida, sest lähiajal ristuvad meie teed sajupilvedega üsna sageli.

Tänagi püsib õhus kohatine hoovihma võimalus. Kuna aga põhiliseks ilmakujundajaks on Skandinaaviast Baltimaadeni ulatuv kõrgrõhuhari, siis teevad pilved ruumi ka päikesele. Tuul on hommikutundidel suhteliselt unine, päeva peale mu utub aga puhanguliseks. Õhusooja jagub 6-12 kraadi.

Nädalavahetuse ilm just õue ei meelita. Põhja poolt liigub Eesti suunas väheaktiivne madalrõhulohk, mis kostitab meid niiske ja külma õhuga. Saju võimalus on suurem päevasel ajal ning vihmale võib sekka tulla ka lörtsi. Tuul on rahulik ja pöördub läänekaarest vähehaaval kirdesse. Ööd on külmad ja päevased näidud jäävad enamasti alla 10 kraadi.

Uue nädala alguses moodustub Baltimaade idapiiri taha äge madalrõhkkond ja ilm muutub veelgi kõledamaks. Põhjakaare tuul saab hoogu juurde ja aeg-ajalt liiguvad meist üle sünged sajupilved. Viimaste prognoosikaartide kohaselt pole välistatud, et mõnel pool Eestis muutub maa lühiajaliselt isegi valgeks. Kõige suurem võimalus selleks on Kirde-Eestis.

Nädala teisel poolel madalrõhkkonna jõud raugeb ja siis on lootust, et lääne poolt hakkab meie poole levima taas soojem õhumass.

Märksõnad

Tagasi üles