Keskkonnanõukogus on päevakorral kliimaküsimused

Kopenhaageni keskkonnateemaline CO2 kuup. Foto: SCANPIX

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi osales täna Luksemburgis Euroopa Liidu keskkonnanõukogu istungil, mille peamised teemad on seotud kliimamuutustega, kuid käsitletakse ka ohtlike ainete piiramist elektri- ja elektroonikaseadmetes, metsade kaitset ning põudasid.

Euroopa Liit on võtnud kohustuse vähendada 2020. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid 20 protsendi võrra võrreldes 1990. aasta tasemega, vahendas keskkonnaministeeriumi pressiesindaja.

Samas on võetud suund edasisele vähendamisele kuni 30 protsendi võrra, kuid seda tingimusel, et ka teised arenenud riigid kohustuvad oma heitkoguseid võrreldavas mahus vähendama ning vastava panuse annavad ka arengumaad. Sellisest muutusest võidab keskkond, sest majanduse ümberhäälestamisel tuleb valida keskkonnasõbralikumaid
tehnoloogiaid.

Heitkoguste vähendamise üks olulisem abinõu Euroopa Liidus on heitkogustega kauplemise süsteem. Kuna Eesti kasvuhoonegaaside heitkoguste lõviosa pärineb põlevkivil põhineva energia tootmisest, siis seab suurenev kvoodipiirang ja vajadus neid juurde osta Eesti energiaettevõtted keerulisse olukorda.

«Eesti jaoks on väga tervitatav, et Euroopa komisjon on oma analüüsis eraldi käsitlenud Balti riikide elektrituru eriolukorda,» märkis keskkonnaminister Jaanus Tamkivi oma sõnavõtus. «Oluline on ka see, et rõhutatud on energia julgeoleku aspekti ning vajadust parandada ühendusi teiste ELi liikmesriikidega.»

Tamkivi rõhutas, et kogu ELis tuleb jätkata koostööd, et määratleda lisaks tasuta kvoodile veel teisi võimalikke meetmeid süsinikulekke vältimiseks ning tulemuslikumalt kasutada olemasolevaid. Kindlasti vajab heitkoguste vähendamiskohustus mõjuanalüüsi kõigi liikmesriikide lõikes.

Kliimaküsimustega seoses on keskkonnanõukogus arutluse all ka veenappus ja põud, mis on saanud tõsiseks probleemiks paljudes Euroopa piirkondades. Olulise temana on päevakorral ka metsade majandamise ja kaitse küsimused, sest metsad toimivad süsinikusidujatena.

Keskkonnanõukogu arutab veel väikeste tarbesõidukitele CO2 heitenormide seadmist. Eelnõu kohaselt kehtestatakse uutele väikestele tarbesõidukitele keskmine CO2-heite tase 175 g CO2/km, mis saavutatakse tänu sõidukitehnoloogia täiustamisele. Alates 2020. aastast peaks ühenduses registreeritud uute väikeste tarbesõidukite keskmine heitetase olema 135 g CO2/km.