Kolmandik maakera surnud merepõhjast asub Läänemeres

Tallinnas kogunevad Läänemere äärsete suurlinnade esindajad. Foto: Alo Lõhmus.

Mereteadlaste hinnangul asub Läänemeres maailma esikümnest koguni seitse kõige suuremat surnud merepiirkonda, kus hapnikupuuduse tõttu on kahjustatud taimede ja kalade elu.

Rootsi Göteborgi ülikooli mereökoloogia professor Rutger Rosengren ja tema Ameerika kolleeg Robert Diaz on jõudnud järeldusele, et 405 merepiirkonda maailmas on niivõrd raskes hapnikupuuduses, et loomade ja kalade elu on seal tugevasti kahjustatud, kirjutab Meie Maa.

Läänemeres ulatub raskes hapnikupuuduses olevate piirkondade kogupindalaga 80 000 ruutkilomeetrini, mis on ligi poole suurem ala, kui on Eesti riigi pindala.

Hapnikupuuduse peamisteks põhjustajateks on lämmastik- ja fosforväetiste kasutamine põllumajanduses, samuti suur heitgaaside hulk, mille tekitavad sisepõlemismootoritega liiklusvahendid.

Läänemere-äärsete riikide valitsused on viimase paarikümne aasta jooksul küll korduvalt kavandanud meetmeid olukorra muutmiseks, kuid reaalselt on tehtud vähe.

Tänavu maikuus võtsid Läänemere-äärsed riigid vastu uued otsused väetiste põldudelt merre sattumise tõkestamiseks, lootus on, et 2021. aastaks Läänemeres enam surnud merepõhja pole.