/nginx/o/2009/05/08/175836t1hba92.jpg)
Täna lõppes kevadine metsloomade suukaudne marutaudivastane vaktsineerimine.
Lõppes kevadine metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaktsiini külvati väikelennukitelt kogu Eesti territooriumil, kokku oli vaktsiini külvamiseks sobilikku pinda 42 914 ruutkilomeetrit.
Külvamist alustati Hiiu- ja Saaremaast ning edasi liiguti läänest ida suunas kuni Peipsi ranniku ja Narva jõeni ning põhjast lõunasse kuni Läti piirini. Seoses sellekevadiste ebatüüpiliste ilmastikuoludega, mis raskendasid vaktsiini külvamiseks vajaliku lennutegevuse läbiviimist, kujunes vaktsineerimisperiood võrreldes planeerituga nelja päeva võrra pikemaks.
Järgmine metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine on plaanis läbi viia 2010. aasta septembri ja oktoobrikuus. Vaktsineerimiskampaaniaid jätkatakse vähemalt seni, kuni vaktsineeritaval alal ei avastata kahe aasta jooksul ühtegi marutaudijuhtumit.
Selleks, et vaktsiinisöötade tarbimist ning seeläbi vaktsineerimise efektiivsust kontrollida, kütitakse peale vaktsineerimise lõppu rebaseid ja kährikuid, et hinnata, kas loom on vaktsiini söönud. Marutaudi seire jätkub kogu Eesti territooriumil.
Vaktsineerimisprogrammi senised tulemused on väga head. 2009. aasta vaktsineerimise efektiivsuse kontrolli tulemuste põhjal võib öelda, et vaktsiini oli söönud 88 protsenti sihtgrupi loomadest. Märkimisväärselt on vähenenud nii marutaudikahtlaste kui ka marutaudi nakatunud loomade arv. 2008. aastal avastati kolm marutaudijuhtumit. 2008. aasta märtsikuust kuni senini on leitud marutaudi kolmel rebasel; juhtumid leidsid aset 2009. aasta suvekuudel Põlva-ja Võrumaal Eesti-Vene maismaapiiri vahetus läheduses.
Esimene marutaudi vaktsiini külvamine metsloomadele toimus Eestis 2005. aasta sügisel ning hõlmas Põhja- ja Lääne-Eestit.
Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati haigestunud isendi surmaga. 2008. aasta kevadel diagnoositi haigust kolmel loomal - ühel lambal Raplamaal ning rebasel ja koeral Harjumaal. 2007. aastal leiti marutaudi neljal loomal. 2006. aastal esines kokku üle Eesti 114 marutaudijuhtumit, neist 13 kodu- ja 101 metsloomadel.
Veterinaar- ja Toiduamet tuletab meelde, et loomaomanik on kohustatud jälgima, et kassidel ja koertel regulaarselt, sõltuvalt kasutatavast vaktsiinist kuni kaheaastase vahega, saaks teostatud marutaudivastane vaktsineerimine.