Kaamera näitab hülgepere suurenemist

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Hallhülged seirekaameras

FOTO: looduskalender.ee

Looduskalender.ee lehel võib veebikaamera vahendusel taas jälgida hüljeste askeldamist Vilsandi rahvuspargis. Hüljeste elu on praegu vilgas, sest hallhüljestel on poegimisaeg ning kaameragi näitab alles valges «titekasukas» hülgepätakaid.

Tormi läbi kannatada saanud ja seetõttu «maas» olnud kaamera saadi töökorda alles kolmandal katsel, kirjutab Saarte Hääl.

Hülgeuurija Mart Jüssi sõnul on jääga sel aastal asjad kehvasti. Soome jääteenistuse kodulehelt võib näha, et praegu peaks jääkate normaalsete olude korral olema maksimumpaksusega ning Liivi laht kuni Riiani jäätunud. Nüüd jätkub jääd Väinamerre ja Pärnu lahte.

Jää on hüljestele poegimiseks teadupoolest ülioluline. Jüssi sõnul pole vähene jää hüljeste poegimist siiski pärssinud. «Jää tekkimise ajal ei olnud lund ja see, mis meres täna on, sai pakasega paks ja suhteliselt stabiilne,» märkis Jüssi.

Viigrid vajaksid aga just lund, et poegi kuhugi peita. Jüssi ütles, et loodetavasti on Liivi lahes piisavalt triivjää moodustatud rüsisid, et pojad päris lageda taeva alla ei jääks, kus kotkastel on vaba voli neid rünnata. «Nende poegade käekäik sõltub nüüd eelkõige kevade edenemisest, selline vaikne ja jahe ilm laseb jääl veel püsida,» märkis hülgemees ja lisas, et ehk on poegadel hiljem juba nii palju pekki peal, et jaksavad ema sabas kaldale ujuda ja seal veel viimased lonksud emapiima kätte saada.

Hallhüljeste jaoks paistab samuti jääd piisavalt olevat. Jäävaestele talvedele omane laidudel sündinud poegade suur arv sel aastal muret ei tee. «Tundub isegi, et randa sünnitamine ei ole enam niivõrd jääpuudusest tehtud sundvalik, vaid mõnedele viimastel kümnenditel sündinud emadele juba pigem tavaline käitumine – loomad lähevad tihti tagasi sinna, kus nad ise sündinud on,» arvas Mart Jüssi.

Tagasi üles