Vaktsineerimine lõi loodusliku tasakaalu paigast

Kährik Foto: Margus Ansu.

Pärast marutõvevastase vaktsiini kasutuselevõtmist on rebaste ja kährikute arvukus hakanud jõudsalt kasvama, mistõttu linna vahel patseeriv rebane ei üllata enam kedagi ning tõsisesse ohtu on sattunud looduse loomulik tasakaal.

Kuigi väikekiskjate arvu suurenemisel võib olla mitmeid põhjusi, on riikliku metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse ulukiseireosakonna juhataja Peep Männili hinnangul põhipõhjuseks see, et viimase kolme aastaga on Eestis loomade vaktsineerimisega pandud sisuliselt piir marutaudi levikule, kirjutab Meie Maa. Just marutaud hoidis varem liikide arvukuse loomulikus tasakaalus.

Saaremaa keskkonnateenistuse jahinduse ja kalanduse peaspetsialisti Jaan Ärmuse sõnul on väikekiskjate arv kasvanud viimastel aastatel küttimis- ja loendamisandmeid arvestades umbes paarkümmend protsenti aastas.

Seejuures kährikute arvukus on saavutanud oma kõrgperioodi juba praegu ning rebaste arvukuses võib kõrgseisu oodata järgmisel aastal.

Selline teatud liikide domineerimine seab Ärmuse sõnul ohtu looduse loomuliku tasakaalu, sest kui kiskjaid on liiga palju, satuvad suure löögi alla nende saakloomad.

Eriti suurt kahju võivad kiskjad teha jänestele ja maas pesitsevatele lindudele, kelle arvukus on juba praegu drastiliselt vähenenud, rääkis ta.

Männili hinnangul on veel ka võimalus, et loodus tuleb segasest olukorrast ise välja. «Minu ennustuse järgi võib hakata marutõve asemel loomade arvukust piirama kärntõbi, millesse haigestumine on mõnes piirkonnas jõudsalt kasvanud,» märkis asjatundja.

Pikka aega selline teatud liikide kõrgseis Männili sõnul aga kindlasti kesta ei saa. «Loodus on süsteem, mille kõik osad peavad olema tasakaalus, et jätkusuutlikult jätkata,» lausus ta.