Täna Vabaduse väljakul Maailmapäeva tähistamisel kõnelenud välisminister Urmas Paet ütles, et Eesti toetab arengumaid järjekindlalt kliimamuutustega toimetulekul.
Paet: arengumaade raske olukord mõjutab ka Eestit
22. mai 2010, 13:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kliimamuutused mõjutavad välisminister Urmas Paeti sõnul paljude maailma rahvaste elu – sageli just kõige vaesemate, eriti naiste ja laste omi. «Üleujutustest, sagenenud põudadest ja tormidest tingitud toidu ning puhta joogivee puudus avaldab negatiivset mõju näiteks laste hariduse omandamise võimalustele, tervisele, turvalisusele ning ka tootlikkusele,» ütles Paet. «Kliimamuutustest tingitud tagajärjed kihutavad tagant võitlust olemasolevate ressursside pärast nii arenguriikides kui ka piiriüleselt, lõhkudes ühiskondi, põhjustades pagulust ning destabiliseerides julgeolekuolukorda kogu maailmas,» lausus Paet.
Paet lisas, et ka Eesti pöörab järjekindlalt tähelepanu arengumaade abistamisele kliimamuutustega toimetulekul. Ta märkis, et kõigil on moraalne kohustus toetada neid, kes on majanduslikult ja sotsiaalselt vähem kindlustatud. «Arengumaade raske olukord mõjutab ka Eestit ja Euroopat tervikuna. Selle näiteks on tugev immigratsioonisurve vaestest riikidest Euroopa suunal või ka vaesusest ja lootusetusest tingitud vägivald ning terrorism,» ütles välisminister.
Eesti arenguabi on suunatud peamiselt neljale riigile – Afganistanile, Gruusiale, Ukrainale ja Moldovale. Välisminister Paeti sõnul aitab Eesti operatiivselt ka neid rahvaid, keda on tabanud loodus- või inimtegevusest põhjustatud katastroofid. «Me kõik mäletame hiljutise katastroofina Haitit, mille tagajärjel hukkus enam kui 222 000 inimest ning üle 1,2 miljoni elaniku jäi kodutuks. Eesti päästjad on septembri lõpuni haitilasi abistamas,» lausus välisminister Paet.
Välisministeeriumi eelarves on arengukoostööks ja humanitaarabiks ettenähtud 44 miljonit krooni. Euroopa Liit on maailma suurim doonor.
Tänavuse, juba kuuendat aastat toimuva kogupereürituse Maailmapäev eesmärk on suurendada teadlikkust arengukoostööst ja globaalprobleemidest ning anda ülevaade Eesti riigi ja vabaühenduste tegevusest selles valdkonnas. Selle aasta Maailmapäeva peamiseks teemaks on globaalsed kliimamuutused ja nende seosed meie igapäevaeluga.
Maailmapäeva raames tutvustavad oma tegevust erinevad organisatsioonid nii Eestist kui välismaalt, toimuvad töötoad ja vestlusringid, sõna võtavad arvamusliidrid ning arengukoostöö vallas tegutsevad eksperdid, suurel laval kõlab maailmamuusika ning linastub filmiprogramm.
Välisminister Urmas Paet juhatab täna kell 13.00 sisse Inglise Kolledžis toimuva Oxfordi Ülikooli majandusprofessori ning Aafrika Majandusuuringute Instituudi juhataja Paul Collieri loengu, milles arutletakse arengumaade probleemide ja võimaluste üle. Samuti toimub Inglise Kolledžis 15.00 Collieri raamatu «Miljard kõige vaesemat» eestikeelse tõlke esitlus.