/nginx/o/2013/09/06/2327141t1h39fc.jpg)
Aastal 2013 registreeris NORDLIS välgudetektorite võrgustik Eesti piirkonnas ühtekokku 100 144 pilv-maa välgulööki, mis on viimaste aastate keskmisest märgatavalt rohkem.
Eestit tabas mullu üle 100 000 välgulöögi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Perioodi 2005-2013 keskmine on 70 000 pilv-maa välku aastas. Mullusest veel rohkem välku lõi aastatel 2010 ja 2011, kirjutab KAURi ilmateenistus oma kokkuvõttes.
Kõige äikeselisemaks päevaks oli Lääne- ja Põhja-Eestis 9. august, Kirde-Eestis domineerisid aasta kokkuvõttes 26. juuni äikesetormid. Ida- ja Lõuna-Eestis jäi aasta kõige äikeselisem päev paljudes kohtades aga äikesehooaja algusesse ja esines mais või juuni algul. Äikesepäevade arv (ööpäevaga vähemalt 3 registreeritud pilv-maa välku linnast 15 km raadiuses) oli möödunud aastal vahemikus 12-21, kõigi linnade keskmine oli 16,6. Kõige enam oli äikesepäevi Pärnus ja Võrus, kõige vähem aga Tõrvas.
Välkude jaotus kuude lõikes oli möödunud aastal küllaltki huvitav - mais ja juunis oli neid perioodi 2005-2013 keskmisest kaks-kolm korda enam, juulis seevastu esines vaid veidi üle 12 000 pilv-maa välgu, mis on 40 protsenti tavapärasest.
Kõige äikeselisem oli august, kui registreeriti 33 912 pilv-maa välku ehk ligi kaks korda tavapärasest enam. Tavalisest suurem oli välkude arvukus ka septembris. Äikesehooaja algus aprillis ning lõpp oktoobris oli keskmisest tunduvalt rahulikum, registreeriti vaid üksikuid välgulööke.