Aastal 2013 registreeris NORDLIS välgudetektorite võrgustik Eesti piirkonnas ühtekokku 100 144 pilv-maa välgulööki, mis on viimaste aastate keskmisest märgatavalt rohkem.
Eestit tabas mullu üle 100 000 välgulöögi
14. jaanuar 2014, 12:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Perioodi 2005-2013 keskmine on 70 000 pilv-maa välku aastas. Mullusest veel rohkem välku lõi aastatel 2010 ja 2011, kirjutab KAURi ilmateenistus oma kokkuvõttes.
Kõige äikeselisemaks päevaks oli Lääne- ja Põhja-Eestis 9. august, Kirde-Eestis domineerisid aasta kokkuvõttes 26. juuni äikesetormid. Ida- ja Lõuna-Eestis jäi aasta kõige äikeselisem päev paljudes kohtades aga äikesehooaja algusesse ja esines mais või juuni algul. Äikesepäevade arv (ööpäevaga vähemalt 3 registreeritud pilv-maa välku linnast 15 km raadiuses) oli möödunud aastal vahemikus 12-21, kõigi linnade keskmine oli 16,6. Kõige enam oli äikesepäevi Pärnus ja Võrus, kõige vähem aga Tõrvas.
Välkude jaotus kuude lõikes oli möödunud aastal küllaltki huvitav - mais ja juunis oli neid perioodi 2005-2013 keskmisest kaks-kolm korda enam, juulis seevastu esines vaid veidi üle 12 000 pilv-maa välgu, mis on 40 protsenti tavapärasest.
Kõige äikeselisem oli august, kui registreeriti 33 912 pilv-maa välku ehk ligi kaks korda tavapärasest enam. Tavalisest suurem oli välkude arvukus ka septembris. Äikesehooaja algus aprillis ning lõpp oktoobris oli keskmisest tunduvalt rahulikum, registreeriti vaid üksikuid välgulööke.