Õietolmuallergia võib elu põrguks teha

Kevaditi on üheks sagedasemaks allergia põhjustajaks kase või mõne teise puu õietolm. Foto: Harri Mäe

Tärkav loodus teeb igal kümnendal meist hoopis elu põrguks – õiteiluga võib kaasneda sage turtsumine, vesine nina, sügelevad silmad ja vahel ka peavalu.

Ida-Tallinna keskhaigla allergoloogi ja Eesti Allergialiidu juhatuse liikme Maie Laaniste sõnul võib õietolmuallergia esialgu kulgeda ka tavalise vesise nohuga, mistõttu sageli arvatakse, et tegemist on kevadise külmetushaigusega.

Tegelikult tuleks haiguse tagamaad varakult kindlaks teha ning ravima asuda – allergia ei lähe tohtri sõnul ise üle, vaid pigem süveneb aastatega. Allergia tuvastamiseks kantakse nahale väikesed allergeenitilgad, läbi nende tehakse torge ja 20 minutit oodatakse reaktsiooni.

Kriitiline aeg

Laaniste ütles, et sageli hakkavad allergikuid kõigepealt kimbutama lapsepõlves tekkivad nahalööbed, hiljem lisandub allergiline nohu ja tulemata ei pruugi jääda ka astma. Sõltumata sellest, kas lapsepõlves on esinenud toiduallergiaid või mitte, võivad õietolmuallergiaga kaasneda ristuvad reaktsioonid erinevatele toiduainetele, mis tähendab, et nende tarbimist peaks õitsemisperioodil vältima.

Ristuv allergia võib süvendada õietolmuallergia sümptomeid või siis põhjustada lisaks huulte turset, keele paistetust ja isegi eluohtlikku lämbumist. Samuti võivad allergilise reaktsiooniga kaasneda seedehäired.
Klassikaliselt kestab õietolmuallergia periood märtsi keskpaigast kuni septembrini, kuid suures osas sõltub see ilmast – väga külmal kevadel on õietolmu vähem ja allergianähud võivad mööduda kergemalt.

Tabletid ja immuunravi

Enim levinud allergeenideks on Laaniste sõnul kask, lepp, sarapuu, heintaimed ning ka augustis õitsev puju. Ta lisas, et teadma peab ka seda, et õietolm rändab tuhandeid kilomeetreid ja seetõttu ilmnevad haigusnähud tavaliselt varem, kui meil taimed õitsema hakkavad.

Nii soovitab Laaniste alustada tabletiraviga juba enne õitsemisperioodi algust ning jätkata kuni sügiseni välja. Pidev ravi tagab püsiva ja parema kaitsetoime, kui üksikute hoogude ajal arstimi manustamine. Kui aga tablettidest üksi ei piisa, on võimalik kasutada ka spetsiaalseid silma- ja ninatilkasid.

Tabletiravist on tõhusam vaid immuunravi, mida tehakse süstidena – kas pikaajaliste kuuridena või iga-aastaselt enne õitsemisperioodi algust. Selline ravi on Laaniste sõnul eriti efektiivne nooremas eas ja haiguse algusjärgus.

Allergik peaks hoolitsema ka selle eest, et tema kodu oleks allergeenidest võimalikult puhas – lisaks õietolmu piiramisele aknavõrkude abil tasub Laaniste sõnul võimalikult palju hoiduda igasugusest kodukeemiast.
Väga ägedate allergiahoogude puhul võib tulla kasuks puhkus sellises piirkonnas, kus vastavaid allergeene ei ole – näiteks võib kase õitsemise ajal pageda Euroopasse mägedesse. Hästi peaks allergikule mõjuma ka mereõhk.

Õietolmuallergia korra

•    Kuiva ilma korral viibida õues hommikuti ja õhtuti.
•    Põletikuliste silmade kaitseks kanda päikeseprille.
•    Autoga sõites ei tohiks avada aknaid.
•    Õues tuleks niita muru, koristada puju ja langenud lehed.
•    Tuppa ei maksa tuua urbi, lõikelilli, ka toataimed ei ole soovitatavad.
•    Korterit tuleks tuulutada ühe akna kaudu, mille ette riputada märg lina või spetsiaalsed kaitsefiltrid.
•    Tolmu tuleb pühkida iga päev märja lapiga.
•    Pesu ei tohi kuivatada õues.
•    Enne magamaminekut tuleks loputada juuksed õietolmust puhtaks.
•    Tuppa tuleks muretseda õhupuhastusseade.
Ristuvad allergiad
•    Sarapuutolm – sügelus huultel ja suus, köhatamine, vesine nohu või lööve nahal pähklite söömisel. Puudetolm – pähklite, õunte, viinamarjade, porgandite, mandlite, kasemahla ja maitsetaimede talumatus.
•    Kõrrelised ja aasahein – jahu ja tangainete talumatus.
•    Päevalille õietolm – päevalilleseemnete ja -õli, halvaa ja majoneesi talumatus.
Allikas: Eesti Allergialiit