/nginx/o/2009/08/23/225190t1h46dd.jpg)
/nginx/o/2010/05/18/369877t1ha213.jpg)
Mitmed rahvusvahelised maavärinakaardid näitasid eile pärastlõunal, justkui oleks Tallinnast mõnekümne kilomeetri kaugusel merepõhjas toimunud 2,5-magnituudine maavärin.
Nord Streami ehitus viis Eesti maavärinakaardile
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Geoloogiakeskuse juhtivseismoloogi Heidi Soosalu sõnul sattus maavärina märge Eesti territoriaalvetesse esialgse automaatsüsteemi määrangu põhjal.
«Esialgne asukoht oli automaatsüsteemi määratud, aga manuaalse täpustamise käigus nihkus see koht Eesti vetest väljaspoole. Manuaalselt täpsustati ka magnituudiks 2,7,» selgitas Soosalu.
Õigupoolest ei olnud ka tegemist maavärinaga, vaid hoopis Nord Streami gaasijuhtme ehitusega seotud õhkamistega mere põhjas.
«Eile toimus ka teine samasugune sündmus, aga selle automaatselt määratud asukoht oli õigem,» selgitas Soosalu ning lisas, et usutavasti registreerivad seismilised seiremonitorid Soome lahes selliseid värinaid ka edaspidi.
«Vahel võivad need automaatselt määratud asukohad natuke eksida, aga kõik sündmused vaadeldakse ka manuaalselt ja täpsustatakse,» kinnitas Soosalu.
Euroopa ja Vahemere Seismoloogiakeskuse andmetel on maikuus Soome lahes registreeritud mitmeid üle 2-magnituudilisi värinaid, mis on Nord Streami ehitusega seotud.
Soosalu sõnul sellist väikest seismilist sündmust tavainimene enamasti ei tunneta.
«Kujutaks ette, et soodsates tingimustes võrdlemisi lähedal võiks tunda. Näiteks lamav inimene võib tunnetada väikest sündmust, mis kõndival inimesel jääks kahe silma vahele,» selgitas Soosalu.
«Arvan siis, et mõnel saarel olev inimene võiks heal juhul tunda, aga paadi või laeva peal on tavaliselt nii palju lainetust ja muud segavat, et üks seismiline sündmus jääb seejuures märkamata,» lisas seismoloog.
Seismoloogidel on Soosalu sõnul kindlad meetmed, millega vahet teha maavärina ja lõhkamise või plahvatuse vahel.
«Standardmeetod on vaadata sündmuse tekitatud seismiliste lainete sagedussisaldust. Kui sündmus sisaldab igasuguseid sagedusi, on see maavärin. Kui teatud sagedused selgelt domineerivad, siis on tegemist lõhkamisega.»
Lisaks arvestatakse ka ajalise ja geograafilise ning ametnikelt laekunud infoga.
«On teada näiteks Eesti kohta, kus asuvad karjäärid ja et nendes tegutsetakse enamasti argipäeviti ja töö ajal. Kui tuvastatakse sündmus, mis toimub ebatavalisel kellaajal ja ebatavalises kohas, siis vaadeldakse see läbi eriti hoolikalt,» lisas Soosalu.