Soojalaine meelitab lõunamaa linnud Eestisse

Madis Filippov
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Möödunud laupäeval märgati Eestis esmakordselt kääbuskotkast, kuid soojad ilmad julgustavad ka teisi siin harva kohatavaid sulelisi põhjapoolseid laiuskraade avastama.


Laupäeval sai soomlasest linnuvaatleja Mika Bruun Läänemaal Nõva vallas Tusari külas fotole kääbuskotka ehk Eesti 376. linnuliigi. Tabamuse teeb eriliseks see, et kääbuskotka lähimad pesitsusalad jäävad Ukrainasse.

«Ta on Hispaaniast kuni Venemaa lõunaosani välja laialt levinud liik, mistõttu on imekspandav, et ta pole varem Eesti linnuvaatlejate silme alla sattunud,» rääkis Eesti Ornitoloogiaühingu juures tegutseva linnuharulduste komisjoni esimees Margus Ots. «Ta oli kauaoodatud liik.»

Otsa sõnul Ukrainast põhja pool kääbuskotkast pesitsemas ei ole, ülemistel laiuskraadidel on ta vaid eksikülaline. Selle, et kääbuskotkas Eestis pesitseks, ta välistas.

«Viimastel päevadel on olnud kõva kuumalaine ja kõrgrõhkkond ulatub kaugele lõunasse,» selgitas Ots. «Kevadrändel, eriti mais, toob see kaasa, et rändlinnud võivad lennata põhja poole.»
Seetõttu on viimastel päevadel Eestis haruldasi tiivulisi silmatud rohkemgi.

Näiteks möödunud pühapäeval leiti Läänemaalt Põgari rannast Eesti kolmas mustjalg-tüll. Nädalavahetusel nähti Prangli saarel siidhaigrut, kes on samuti Eesti kolmas leid. Hiiumaal Ristna neemel lendas mesilasenäpp.

Veel on nähtud mitut must-harksaba, punajalg-pistrikku ja ühte hallsiitsitajat, kes on kõik haruldased liigid.

Ots lisas, et praegusel ajal on linnuvaatlejaid väljas liikumas palju. «Siin käib palju välismaalasi, kuna Eesti on aprillis-mais hea linnuvaatluskoht,» rääkis ta. «Eks uusi liike juhuslikult leitaksegi.»

Linnuasjatundja sõnul on riigi jaoks uue liigi avastamine selle leidjale põnev kogemus. Neid leitakse eksikülaliste näol keskmiselt kolm-neli aastas, peamiselt Põhja-Ameerika või Aasia liike, kes on rändesuunaga mööda pannud.

Sel aastal oli kääbuskotkas esimene, kuid ametlikku kinnitust on oodata linnuharulduste komisjonilt tõenäoliselt järgmisel kuul.

«Kui 1990. aastatel olid peamiselt leidjateks Soome linnuvaatlejad, kelle jaoks on Eesti oma linnurohkusega atraktiivne maa, siis viimastel aastatel on kohalikud linnuvaatlejad ise kah kõvasti aktiivsemaks muutunud ja käiakse palju rohkem väljas,» rääkis Ots.

Ka eelmine leid pärines Läänemaalt. Põgaris leiti mullu oktoobris peamiselt Põhja-Ameerikas ja Kirde-Aasias elutsev tundra-neppvigle.

Kääbuskotkas
•    Ligi 47 cm pikk, tiibade siruulatus 120 cm.
•    Pesitseb Lõuna-Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Aasias.
•    Talvitab Saharast lõuna poolses Aafrikas ning Lõuna-Aasias.
•    Toitub väikestest imetajatest, roomajatest ja lindudest.
Allikas: www.avianweb.com/bootedeagles.html

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles