Rekordid otse loodusest

Üle kolme kümnendi samas kohas: Eesti ilmselt vanim viupesa koos pesapojaga tänavu juulis. Foto: Marek Vahula

Bioloog, loodusekaitsja ja kirjamees Marek Vahula on ligi kolme kümnendi jooksul kogunud tähelepanekuid ja ammutanud kogemusi, mis sobivad küllap aasta lõpusirgel innustama teisigi avastama, millised elamused ootavad meid linnapiiri taga.

Siin on kirjas veerandsada tulemust, millest enamik on isiklikud rekordid, ent mõned ka Eesti või koguni lausa maailmarekordid.
Päeva matkarekord. Ühe aprillipäevaga käisin maha 42 km, Pühajõe suudmest Ida-Virumaal Toila lähedal enamasti mööda klindiserva Kunda bussijaama. Eesmärk oligi püstitada isiklik rekord – sai tehtud.

Pesarekord. Vanim puus püsiv hiireviu pesa Neeruti «mägedes» Patermäel, mille leidsin märtsis 1984 (esimene kirjalik teade pesa kohta juunist 1982). Pesal on täitunud 31. sünnipäev – Eesti rekord.

Haigrute jahirekord. 1980.–1990. aastatel käisid Kadrina valla Vandu hallhaigrukoloonia linnud saagijahil üle Viitna ja Palmse madala veega ja roostikuga Eru lahele, kokku 37 km – Eesti rekord. Tavaliselt on haigrute lennuraadius kolooniast kuni 20 km ehk kaks korda väiksem.

Rongapesa rekord. Kadrina külje all sai 1986. aasta mais rongapesas lennuvõimeliseks kuus poega – isiklik vaatlusrekord (tehtud 22 meetri kõrgusel kõrvalpuu otsast).

Viude pesarekord. 1999. aasta juulis sai Neeruti «mägede» vanimas, Patermäe viupesas lennuvõimeliseks viis poega – Eesti rekord. Tavaliselt saab pesast tuule tiibadesse kuni kolm viupoega.

Paaride rekord. Aastatel 1989–1990 elas Neeruti kaitsealal üheksa paari hiireviusid (kõigi pesad õnnestus mõlemal aastal ka üles leida). Paari kohta tuleb pesitsusala keskmiseks suuruseks vaid 141 hektarit. Nende nii suurt asustustihedust naljalt ei kohta. Peaks olema maailmarekord.

Metsiserekord. Käisin kolme kevadega 1990. aastate algul Alutagusel ja Kõrvemaal läbi umbes 90 metsisemängu.
Hiireviu rekord. 1996. aasta märtsimatkal Ungarisse kohtasin üle 300 hiireviu, keda maarahvas on kutsunud nii vihma-, roti- kui  jänesekulliks. Oli nende aktiivne rändeaeg.

Karbikaane rekord. Kaks kümnendit tagasi määras eestlase Harry Mutvei labor Stockholmi loodusloomuuseumis ühe minu leitud ebapärlikarbi vanuseks 134 aastat – see on Eestimaa vanimaks elanud elukas.

 Üksindusrekord. Talusin Setumaal Kauksi külas üksindust kolm ja pool aastat, kokku 1243 päeva. Maja, kus elasin, asus küll kahe hoone vahel, aga üks noist oli suvekodu ja teiseski polnud alalisi elanikke.
 Talve rekord. Elu ilusaim talv, lumine ja üks ajaloo külmemaid, oli 1995–1996 Setumaal Kauksis. Valitses valdavalt kõrgrõhkkond, keegi ei seganud. Isikliku meeldivuse rekord.

 Maailma ilusaim metsisemäng. Nähtud Lahemaal Eesti suuruselt kolmandal kivil, Majakivil. Rändrahn jääb metsisemängu piirkonda ja mängiv kukk ei alusta sageli mängu puuladvas, vaid hoopis rahnul.

 Maailma parim raamat looduses nautimiseks. See on Enn Tarveli ajalooraamat «Lahemaa ajalugu», mille lugemisest saab parima elamuse, kui seda teha just Lahemaal vabas looduses, näiteks Palmse pargis, Käsmu kivikülvil vm. Tegu on parima piirkondliku ajalookäsitlusega.

 Ilusaim raba. Laukasoo raba Lääne-Virumaal Vihula vallas peaks olema oma suure ja mitmepalgelise laugastikuga kauneim ja mitmekesiseim Eestimaa raba.
 Kaitseala rekord. Letipea linnukaitseala Lääne-Virumaal loodi 1992. aasta näärikuu viimasel nädalal kõigest kolme ööpäevaga. Sellega välditi Kunda sadama ehitamist sinna ja kogu maanurk päästeti. Ettepaneku kaitseala loomiseks tegin valmis ühe ööga Virumaa linnuühingu tollase presidendina – kindlasti omapärane looduskaitserekord.

 Linnuparverekord. Lehekuul 2009 kohtasin matkal Viimsi poolsaarele Lännemäe lahel 750-pealist segaparve hanedest ja lagledest.
 Rannikuteekonna rekord. Olen 22 aasta jooksul läbi matkanud kogu Eestimaa rannajoone. Alustasin 1990 ja lõpetasin edukalt mullu.

 Parkide rekord. Olen veerandsaja aastaga käinud läbi kõik Eesti (mõisa)pargid. Alustasin 1987 ja lõpetasin eelmisel aastal.
 Pesade rekord. Röövlindude seire eesmärgil otsisin ja leidsin kümne aasta jooksul (1984–1994) kokku 143 hauka- ja viupesa, enamasti Põhja-Eestis.

 Lahemaa jalgsirekord. Lahemaa rahvuspargis aastatel 1990–1995 teadurina töötades läbisin seal viie aastaga jalgsi 3000 km.
 Lugude rekord. Olen loodusgiidina korraldanud loodusemänge, kus loen ette loo ning seejärel esitan küsimuse ja võistkonnad vastavad. Lugusid on kokku 1667 ning need pärinevad aastatest 1978–2011 ehk inimpõlvepikkusest ajast.

 Aeglusmatka rekord. 1991. aasta suvel kulus Sagadi ja Võsu vahel metsas Oandult 8 km kaugusele Koljakule jõudmiseks kolm ööpäeva. Matk kulges läbi ürgmetsa ja allikasoo – võib-olla Eesti aeglaseima matka rekord.

 Ronimisrekord. Patermäe viu­pesa juurde kase otsa olen alates aastast 1984 roninud vähemalt sada korda. Tahan kindlaks teha, kas pesa on asustatud ja mis seisukorras on see pesitsuse järel. Sel eesmärgil ronin sinna ka edaspidi.

 Habekaku rekord. Lääne-Virumaa loodenurgas asuvas Joaveski külas kohatud elu esimese habekaku auks kirjutasin kevadel 1991 kokku 16 lugu. Veetsin kakuga poolteist tundi Loobu jõe käärus. Kakk oli väga julge ja istus 20 meetri kaugusel puutüükal.
 Ühe matka rekord. Läbisin 1991. aasta kevadel Lahemaa 150 km pikkuse rannajoone viie ööpäevaga, mis teeb ühe päeva keskmiseks kilometraažiks 30.