/nginx/o/2013/12/15/2695894t1hd178.jpg)
Juba kolmas Eestis kütitud šaakal on viinud mitmed Eesti loodusteadlased arvamusele, et see liik võib olla meieni jõudnud loomulikul teel ning tema võõrliigina tõrjumine ei ole õigustatud.
Loodusteadlased on šaakali tõrjumise osas eri meelel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praegune Eesti ametlik seisukoht on, et šaakal kujutab endast ohtu maas pesitsevatele lindudele ja pisiimetajatele ning võib seega ohustada kaitsealuseid liike, vahendas ERR Uudised ETV saadet «Aktuaalne Kaamera. Nädal.»
Sellel nädalal Pärnumaal kütitud šaakal on juba kolmas Eesti loodusest tabatud loom, eelmised kaks isendit saadi kätte Läänemaalt ja Ida-Virumaalt, mis annab alust arvata, et šaakal on meil üsna kodunenud ja ei ela siinses loodusest esimest aastat.
Loodusteadlane Matti Masing ütles, et ehkki šaakaleid on võrreldud kährikute ja teiste loomadega, ei ole kährikut suudetud välja tõrjuda ja siin ta on, lisaks ei ole šaakalid midagi kahju teinud ja pole näha, et lähemal ajal teeks ka kahju.
Keskkonnaministeerium ja keskkonnaamet hindavad aga šaakali mõju Eesti loodusele eelkõige negatiivseks.