Toolsel sündis põhjapõdravasikas

Eva Klaas
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhjapõdravasikas koos täiskasvanud poroga.
Põhjapõdravasikas koos täiskasvanud poroga. Foto: Meelis Meibaum

Teisipäeva hommikul nägi Toolse jaanalinnutalus ilmavalgust põhjapõdrapoiss, igati tublit pisikest looma saavad külastajad juba näha.


Ülemöödunud kevadel ostis Toolse jaanalinnutalu Soomest Suomussalmist kaks toona kümnekuust põhjapõtra. Kaheaastaselt said My ja Pekka suguküpseks ning ühises aedikus elavad loomad kasutasid sügisese jooksuaja efektiivselt ära.

“Ega me tegelikult enne aru ei saanudki kui aprillis, et ­põtradele on lisa tulemas, sest My oskas tiinust hästi varjata,” ­rääkis Toolse jaanalinnutalu perenaine Tiiu Kivilo.

Kivilo sõnul tõi My vasika ilmale samuti vaikselt ja märkamatult. Perenaine oli teisipäeva hommikul külastajatele parajasti  talu asukaid tutvustamas, kui üks naine silmas, et põhjapõtrade aias on väike mügerik, kes liigutas. Vastsündinud vasikas pikutas õnneliku ema nina all.

Tiiu Kivilo selgitusel põhjapõder poegimisel abi ei vajagi, sest tegemist on ikkagi metsloomaga.

Väike põder tundub ema kõrval eriti pisike - kaalutud teda ei ole, aga tavaliselt on äsja ilmale tulnud vasikas umbes kuus kilo raske.

Põhjapõdrahakatis on aga tubli: ajas end peaaegu kohe jalule, vaatas uudistavalt ringi ning küsis emalt piima.

Kui Tiiu Kivilo oli uue asukaga ettevaatlikult lähemalt tutvust teinud ja teada saanud, et tegu on poisiga, sai pisike endale ka nime - Jukka. “See kõlab hästi isa nimega kokku, hea hõigata,” ütles perenaine ja lisas, et praegu näib põhjapõdrake küll hea tervise juures olevat.

“Loodame, et kõik läheb hästi ning temast kasvab tugev loom,” lausus Kivilo. Uue asuka kavatseb Toolse jaanalinnutalu endale jätta.
Põhjapõdrad ehk porod elavad looduslikult peamiselt Skandinaavia maade põhjaosas, aga ka Põhja-Ameerikas.

Kuigi Eesti kliima on soojem, kui põhjapõdrad on harjunud, kohanevad nad siin edukalt.

“Suvel on neil ikka palav, seepärast peab olema varjulisi kohti, kuhu nad päikese eest saavad minna,” selgitas Kivilo.

Eestis on põhjapõdrad kostil veel näiteks Elistveres ja ühes Lõuna-Eesti talus. Põhjapõdrad on tundra- ja taigaelanikud, kes toituvad põhiliselt rohust.

Põhjapõtrade pidamiseks peab taotlema keskkonnaministeeriumist spetsiaalse loa, kuid kui kõik vajalikud tingimused on täidetud, ei ole see Tiiu Kivilo kinnitusel väga keeruline.

Toolse jaanalinnutalus on Kivilo sõnul praegu tõeline “titebuum”: kuldfaasanid, kalkunid ja muskuspardid hauvad ning peagi on oodata tibusid.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles