Tartu ülikooli molekulaargeneetikute DNA-analüüsi alusel tehtud uuring tuvastas, et hundivaba Saaremaa ühe eestkõneleja Kaido Eigo lambad võisid vähemalt kolmel korral langeda mitte huntide, vaid hoopis koerte ohvriks.
Uuring: talumehe lambaid võisid murda ta enda koerad
7. detsember 2013, 08:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kokku võeti Saaremaalt 22 proovi, millest koera suhtes andis positiivse tulemuse kolm 2012. aasta septembris Mustjala vallas Paatsa külas murtud lammastelt võetud proovi, kirjutab Saarte Hääl.
Kokku võeti Paatsa külas lambakasvataja Kaido Eigole kuuluvast karjast geneetiliseks analüüsiks neli proovi, millest vaid ühe puhul näitas analüüs hundi tegutsemist. Analüüsiks kasutati murdmiskohal keskkonnaameti kiskjakahjude ekspertide poolt kogutud villaproove, millel leidus kiskja sülge. Saaremaal toimunud ülejäänud 18 murdmisjuhu analüüsi tulemused viitasid kõik hundile.
Uuringust selgub, et Eestis aastatel 2008–2012 kogutud 56 proovist olid tõenäoliselt 46 juhul (82 protsendil) murdjaks hundid ja 10 juhul (18 protsendil) koerad.
Koerad on lambaid murdnud Võrumaal neljal uuritud juhul, Saaremaal kolmel juhul, Rapla-, Valga- ja Põlvamaal ühel juhul. Lammaste murdmise ajaline jaotus viitab, et hundid murravad enam augustist oktoobrini, koerte sooritatud murdmisjuhud on aasta peale ühtlasemalt jagunenud.
Keskkonnaameti looduskaitse bioloogi Tõnu Talvi sõnul võib nüüd kõige kaasaegsemaid uurimismeetodeid kasutades saadud andmetele tuginedes väita, et ligi 1/5 juhtudest on lammaste murdmises süüdi koerad ja kõiki lammaste murdmisi ei saa huntide kaela ajada.
Järelevalveta vabalt ringi liikuvad koerad on lammastele selge oht, mistõttu omanike järelevalve koerte üle peaks tunduvalt tõhusam olema. «Paljudel koeraomanikel ei ole arvatavasti aimugi, et nende lemmik võib vahel ka lambaid murda,» ütles Talvi.
Karjavalvekoerad kahtluse all
Et Kaido Eigo kasutab huntide eemalepeletamiseks karjavalvekoeri, siis ei saa välistada, et tapatöö panid toime karjavalvurid ise. «Võimalik on ja mul on endalgi olnud selline kahtlus,» lausus Kaido Eigo, kelle sõnul on aga koerte asjatundjad sellised kahtlused ümber lükanud.
Eesti parim karjavalvekoerte ekspert Teet Otstavel uuris mullu Eigo enda kahtluse tõttu koerte käitumist kolmel päeval ja kahel ööl telemeetriliselt, GPS-ide abil ja tegi järelduse, et koerad murdmistes süüdi ei ole.
Kaido Eigo arvas teadvat ka põhjust, miks koerte DNA võis uuringu käigus võetud proovidesse sattuda. «Koos ekspert Roland Rüütliga mullu viimast murdmist akteerides nägime mõlemad, kuidas üks koertest käis enne proovi võtmist värsket verd lakkumas,» ütles Eigo. «Juhtisin sellele ka Rüütli tähelepanu, kuid tema koostatud aktis see ei kajastunud,» lisas ta.
Lambakasvataja rääkis, et möödunud talve veetsid koerad koos lammastega ca 700 ruutmeetri suurusel jalutusalal ja laudas ning täiskasvanud lammastega ei toimunud ühtegi intsidenti.
Samas tunnistas Kaido Eigo, et kevadel, kui sündinud talled muutusid ülemeelikuks, leiti laudast arvatavalt surnuks räsitud paari nädala vanuseid tallekesi. Teet Otstavelilt saadud juhtnööre jälgides karistati koeri ja eraldati nad eri lautadesse, kuid surnud tallesid leidis peremees endiselt. Siis saadeti koerad koos talled kaotanud vanade lammastega karjamaale, kus uusi ohvreid ei lisandunud. Suure karjaga said koerad kokku pärast tallede võõrutamist ja eraldamist.
Kaido Eigo märkis, et kui sel aastal toimus esimene murdmine, langes algne kahtlus samuti koertele. «Kui nädal hiljem meie lammaste murdmispaigast kahe kilomeetri kaugusel aga hunt lasti, oli mul oma sisemuses koerte ees häbi,» lausus lambapidaja.
Siiski ei lähe karjavalvekoerte sobitamine noorte lammastega valutult. Sügisel ette võetud katse sobitada koeri pooleaastaste talledega lõppes Eigo sõnul kahe talle hädatapuga.