/nginx/o/2009/01/23/122187t1hcfd0.jpg)
Keskkonnaamet muudab vigastatud loomade rehabilitatsioonisüsteemi üle-eestiliseks, et pakkuda kiiremat abi ning korraldada logistiliselt paremini hättasattunud loomade transporti.
Hättasattunud loomade abistamine laieneb üle-eestiliseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Praegu puudub selles valdkonnas kogu Eestit kattev kiire ja tõhus teenus,» ütles keskkonnaameti peadirektori asetäitja Leelo Kukk. «Süsteem, kus kogu raskus on Nigula metsloomade taastuskeskusel ehk ainult ühes punktis ja ühe inimese õlgadel, ei toimi enam piisavalt hästi. Töömahud on kasvanud ja kvaliteedinõuded on suurenenud,» ütles Kukk.
Juba eelmise aasta detsembris keskkonnaameti poolt korraldatud hättasattunud loomade rehabiliteerimise teemalisel ümarlaual tõdeti, et Nigula metsloomade rehabiliteerimiskeskuse kõrval tuleks välja arendada analoogilised keskused ka Tartu ja Tallinna ümbruses. Seda
tehakse samm-sammult ja vastavalt rahalistele võimalustele.
Tegevusse planeeritakse kaasata RMK Elistvere loomapark, kus on samuti olemas metsloomadega tegelemise kogemus. Ühtlasi on Keskkonnaametil kokkulepe Saku loomakliinikuga Keilas, kus tehakse vigastatud loomadele esmane ülevaatus ja nädalane järelravi.
Lisaks ametkondadele, kes oma igapäevases töös aitavad hättasattunud loomi, tahab Keskkonnaamet kaasata ka kolmanda sektori esindajaid ja laiendada sel moel metsloomade rehabilitatsioonivõimalusi. Teateid vigastatud loomade kohta võetakse endiselt vastu telefonil 1313.
Vastavalt looduskaitseseadusele on hättasattunud loomade rehabilitatsioon Keskkonnaameti kohustus. 2009. aastal sai keskkonnaamet teateid ligikaudu 600 vigastatud isendist. Kaitsealused liigid moodustavad hättasattunud loomadest ligi 30 protsenti.