Põllufirma Tartu Agro hinnangul on metssead tänavu pahupidi pööranud 40–50 hektarit nende rohumaid ja viljapõlde. Jahimeeste hinnangul pole sigu erakordselt palju, aga nende pahateod on koondunud väiksemale alale.
Seakari keerab põlde pahupidi
28. november 2013, 09:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Agro agronoom Eino Härm rääkis, et nii palju puruks tõngutud heinamaid ja talinisupõlde ei mäleta ta ühestki varasemast aastast. Suvel rüüstasid kärssninad maisipõlde, lisaks on nad avastanud talirapsi tõusmete magusa meki.
«Eriliselt palju on nad hakanud kündma just rohumaid,» rääkis Härm. «Minu arvates on sigade arv kontrollimatult suureks kasvanud. Jahimeeste jutust saan aru, et nad suudavad jahimehi ka üle kavaldada.»
Härmi sõnul pole Tartu Agro mure ainult heina- ja viljasaagi vähenemine ning tarvidus segi tuhnitud maid kevadel tasandada. Rohumaade rikkumise tõttu sattuvat ohtu silotegu.
«Kui segi küntud kamar jääb korralikult tasandamata, satuvad silosse bakterid, mis rikuvad ära silo käärimisprotsessi,» selgitas Härm.
Tähtvere jahiseltsi esimees Mait Siimson arvas, et probleem pole erakordselt suures metssigade arvukuses, vaid ühe seakarja tõrjumises harjumuspärasest elupaigast.
«On olnud aastaid, kui neid on olnud isegi rohkem,» väitis Siimson. «Kuna eelmine talv venis hästi pikaks, kurdavad kõik sigade söötjad hoopis, et põrsaid on vähe.»
Siimson selgitas, et mullu tegi riigimetsakeskus suure valgustus- ja lageraie Ilmatsalu ja Rõhu vahele jäävas metsas, kus oli ühe seakarja pelgupaik. Peale selle sigines samasse kanti Laugesohu kaks hunti, mis sundis kärssninasid vältimatult turvalisemat paika otsima.
«Nüüd on sead rohkem Tallinna maantee äärseis metsades ja Vorbuse kandis,» kõneles Siimson. Tema hinnangul on Tähtvere jahiseltsi maadel praegu tegutsemas kolm-neli seakarja kokku kuni 70 isendiga.
Tänavu on Tähtvere jahimehed juba lasknud 22 siga. Nende pisim kohustus on vähendada seaasurkonda 35 looma võrra. Hiljuti on kolm siga saanud otsa kahes avariis Tallinna maantee Tiksoja ja Kardla teeotsa lõigus.
«Pole võimalik, et siga põldu ei lähe ja üldse kahju ei tee. Selleks tuleks nad kõik hävitada,» lisas Mait Siimson.
Metsloomade korraline põhiloendus tehakse Siimsoni selgitusel tavapäraselt kevade hakul, kui üks jahihooaeg on läbi saanud. Vaheloendus tuleb juba jaanuari algupoolel.
Nädalavahetusel korraldab Tähtvere jahiselts järjekordse ajujahi. Kasutamata on veel ühe põdravasika laskmise luba, kuid põhiliselt keskenduvad kütid lähinädalail just metssigadele.
Tavaliselt osaleb ajujahil 15–20 meest, keskmiselt õnnestub Mait Siimsoni sõnul küttida ühel jahil 2–4 siga.