Aknalaua-apteeker aaloe liigset hoolitsemist ei salli, see võib kõrbetaimele mõjuda hävitavalt. Aga kui see tuntud ravimtaim unustada natukeseks, võib perenaist tabada tore üllatus. Tartus Põhja puiesteel rohelusse uppuvas korteris elava Jevgenia Kušniriga eile hommikul nii juhtuski.
«Jätsin ta igasuguse hooleta ja vaat mis ta mulle tegi, on siin omaette õitsema läinud,» rääkis otsekohene pensionär Jevgenia Kušnir rõõmsalt. «Hakkasin hommikul lilli kastma, esimese hooga ei märganudki kõrgel õit.»
Meie aknalaudade vana tuttava puis-aaloe õit on näinud perenaine ka varem, esimest korda õitses see taim tal 15 aastat tagasi. Seekord on tegu aga tollase taime järglasega, mis nüüd on 14–15 aastat vana. «Pistsin eelmise aaloe nahka, see aitab ju väga paljude hädade vastu,» selgitas Jevgenia Kušnir. «Naabrid käivad kah mõnikord lehti küsimas, kui on end ära põletanud või kõva nohu saanud. Aaloe aitab siis väga hästi.»
Huvitaval kombel tuletas nii eelmine kui ka praegune aaloe end perenaisele meelde enam-vähem samal ajal ehk veidi enne Jevgenia Kušniri sünnipäeva, mis on 12. detsembril.
«Kui on õigesti hoolitsetud vanem aaloe, siis pole väga haruldane, et see õitsema läheb,» ütles Tartu ülikooli botaanikaaia vanemaednik Tiiu Tõnson. «Õis on sel taimel päris ilus ja peab üsna kaua vastu, kui tuba eriti soe pole.» Tema sõnul käivad inimesed näiteks põletuste ja maovaevuste leevenduseks botaanikaaiast aaloe lehti küsimas, ise ei taheta aga seda väga head ravimtaime eriti kasvatada. Aga võiks, sest see pole mingi vaev: palju valgust ja pigem vähem kui rohkem vett ning ongi aknalaua-apteeker alati käepärast.