Mai teisel poolel algab ulatuslik karuputketõrje

Karuputke mürgitamine Haaslava vallas Kriimanis. Foto: Margus Ansu

Keskkonnaamet valis sel nädalal välja tänavused karuputke tõrjujad, ligi 5,3 miljoni krooni eest peaks puhtaks saama 1260 hektarit.

Invasiivseteks karuputke võõrliikideks on Eestis hiid- ja Sosnovski karuputk, kes oma kiire levimise ja paljunemise tõttu on ohuks siinsetele looduslikele kooslustele. Lisaks kujutavad nad ohtu ka inimestele, kuna kokkupuutel taimemahlaga võivad tekkida ulatuslikud põletushaavad.

Keskkonnaameti looduskaitse bioloog Eike Vunk sõnas, et üle Eesti tuli lihtsustatud riigihankele kokku 72 pakkumust. Hanget prooviti ka teha ka aastal 2006, kuid siis see kukkus läbi. «Varasemalt olid meil aga karuputke tõrjumiseks oma kindlad tegijad,» ütles Vunk.

Tõrjetööd algavad jooksvalt, nii kuidas töövõtulepingud sõlmitud saavad. «See võib aega võtta, aga ise oleme seadnud tähtaja, et 17. maiks võiksid lepingud sõlmitud ja siis võiksid tööd kohe alata.»

Praegu on karuputke tõrjumiseks ideaalne aeg, ta on paraja suurusega ning mürk mõjub talle hästi. Putk on ka hästi näha, kuna teised taimed ei ole veel kasvama saanud hakata.

Tänavu tõrjesse minevatest kolooniatest suurimad asuvad Härjanurme külas Jõgevamaal, Sigula külas Harjumaal, Liivi külas Harjumaal ja Haeska külas Saaremaal ning on kõik oma suuruselt üle 20 hektari. Kokku on tänavune tõrjeala 1260 hektarit.

Karuputked toodi 1950ndatel sisse ilu- ja meetaimedena ning teda propageeriti ka silotaimena. «Olen kuulnud, et kusagil olla temast veel hiljuti silo tehtud. Kümmekond aastat tagasi kasutasid seda mingil määral lilleseadjad, kuid nüüd ma ei ole küll kuulnud. Vähemalt suurel hulgal teda küll ei kasutata,» rääkis Vunk.

Kas karuputkest Eesti päris sajaprotsendiliselt kunagi lahti saab, seda ei julgenud Vunk ennustada, kuid ta märkis, et kui tõrjujad oma tööd korralikult teevad ja ka keskkonnaamet ise korralikult kontrollib ja kolooniaid kaardistab, siis läheb olukord kindlasti väga palju paremaks. «Sada protsenti muidugi ei saa, sest teiselt poolt piiri võib neid juurde tulla, aga lootust on, et saame märgatavalt vähemaks neid,» sõnas ta. Riiklikul tasandil ei ole Eesti oma naabritega karuputke tõrjumisel viimastel aastatel koostööd teinud.

Vunk rääkis veel, et kuigi riik teiste võõrliikidega lisaks kahele karuputkele võitlust ei pea, on viimastel aastatel hästi vohanud lupiin ja kanada kuldvits. «Need on järjest suuremaid alasid enda alla võtnud, kuid mingit riiklikul tasandil plaani nendega võidelda küll ei ole.»

Karuputke tõrjumisele kulub seal aastal ligi 5,3 miljonit krooni, mis tuleb Euroopa Regionaalarengu Fondist.