Sajandi komeeti ootab saatuslik kohtumine Päikesega

NASA Hubble'i kosmoseteleskoobi pilt komeedist ISON.

FOTO: Nasa / Reuterts / Scanpix

Novembri lõpus möödub Päikesest väga lähedalt komeet ISON, mida selle oodatava erakordse heleduse tõttu sajandi sabatäheks on nimetatud, kuid enneolematu tähelennu asemel võib taevakeha hoopis Päikesesse langedes oma lõpu leida.

See, kui heledalt ISON põlema hakkab, sõltub sellest, kui edukalt komeet 28. novembril Päikesest möödub, ütles Postimehele Tõravere observatooriumi teadur astrofüüsik Alar Puss.

«Sel ajal võib ta mõneks päevaks omandada väga suure heleduse ja loodetavasti on ta ka detsembris, kui ta Päikese lähedal enam pole, öises taevas näha,» ütles Puss.

Komeet võib aga ka Päikesesse langeda ja hävida – kuna kosmose mõõtkavas on 1,1 miljonit kilomeetrit, mille kauguselt ISON Päikese näivast pinnast möödub, väga väike vahemaa, on see võimalus olemas. Tähetargad loodavad siiski vastupidist.

Võib juba praegu hommikutaevas nähtav olla

Kui ISON suudab Päikesest möödumise üle elada, saavutab ta pärast seda oma maksimaalse heleduse. «Kui juhtub nii, et ta läheb Päikesest ilusasti mööda ja tuumast aurustub väga palju komeedi materjali välja, võib ta olla nii hele, et on ka päeval Päikese kõrval vaadeldav. Sellest ka see sajandi komeedi nimetus,» rääkis Alar Puss.

Astrofüüsik selgitas, et komeet on seda heledam, mida lähemale ta Päikesele sattub, kuna Päike paneb liikuma sabatähes olevad ained, mis võivad gaasina plahvatada. Mida lähemal Päikesele, seda uhkem on komeedi tuuma ümbritsev gaasikestast pea.

Algselt heledana paistnud ISONist loodeti, et seda saab palja silmaga vaadelda juba oktoobris, kuid komeet osutus oodatust tuhmimaks. «Praegu on ta hommikutaevas ida suunas Neitsi tähtkujus palja silmaga vaatamise piiril,» märkis Puss. «Kui on mingi väga pime piirkond ja pilved ega lambid ei sega, on ta võib-olla õrnalt näha, aga mitte hästi.»

Detsembris paremini vaadeldav

Kui komeedi möödumine Päikesest läheb hästi, võib juhtuda, et see muutub nii heledaks, et on nähtav ka Päikese kõrval. «Võib juhtuda, et mõneks päevaks tõesti tuleb selline vägev vaatepilt, kus Päikese kõrval võib mingisugune laiguke vaadeldav olla,» kinnitas Puss.

«See ei pruugi tingimata juhtuda, komeet ei pruugi nii vägevasti plahvatada. Aga üldiselt ikka loodetakse, et ta elab selle Päikesest möödumise üle. On lootus, et ta detsembritaevas on paremini vaadeldav kui novembritaevas,» rääkis teadur.

Komeet peaks detsembris nähtav olema enne päikesetõusu idataevas ja pärast päikeseloojangut läänetaevas. «Võib juhtuda, et komeedi pea on õhtuti ja hommikuti lühemat aega vaadeldav, aga saba on võib-olla kogu öö vaadeldav ja liigub nagu püstine luud üle põhjataeva,» kirjeldas Puss.

«Detsembri kolmandal dekaadil ja jaanuaris peaks ta juba kogu öö vaadeldav olema, aga tõsi küll, siis on ta kindlasti juba jälle üsna tuhmiks muutunud. Aga võib ka juhtuda, et ta ei muutu väga eredaks, peame vaatama, mis siin novembri viimastel päevadel toimub, kõik on nii piiripealsed asjad – kas ja kuidas ta sealt Päikesest mööda saab,» tõdes astrofüüsik.

Maale lähimas asendis on ISON 26. detsembril, aga kuna selleks ajaks on komeet Päikesest eemaldunud, on selle heledus palju kahanenud.

ISONi avastasid 2012. aasta septembris Vene teadlased. Toona asus sabatäht suhteliselt kaugel, Jupiteri orbiidi lähedal. Komeedi tuuma läbimõõt on vahemikus 0,4-1,2 kilomeetrit.

Tagasi üles