/nginx/o/2010/09/26/439067t1h0a97.jpg)
Keskkonnakaitseinspektorid kontrollisid kahel päeval Narva jõel silmupüüki ning avastasid 38 nõutava märgistuseta silmutorbikute jada.
Inspektorid avastasid 2000 märgistamata silmutorbikut
/nginx/o/2014/03/28/2921218t1h5e0f.jpg)
5. november 2013, 14:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jadades oli kokku 1916 silmutorbikut, lisaks avastati kaks tähistamata unda.
Kuna polnud võimalik aru saada, kellele torbikud kuuluvad, eemaldati need püügilt ning viidi keskkonnainspektsiooni.
Praegu on silmupüügi kõrghooaeg, kuid jõesilmusid tohivad püüda vaid kalapüügiloaga kutselised kalurid, kusjuures püügiloal on märgitud ka lubatud silmutorbikute arv. Harrastuspüügiks silmupüügilube ei väljastata.
Jõesilmude rikkaim jõgi Eestis on Narva jõgi, kus saab kõigi väljastatud lubade alusel püügile panna maksimaalselt 15 000 silmutorbikut.
«Kuna nõudlus silmude järele on suur, leidub kahjuks kalureid, kes asetavad püügile lubatust rohkem püügivahendeid. Sellele viitab asjaolu, et püügilt kõrvaldatud silmutorbikute jadad olid paigaldatud seaduslikult püügil olevate püügivahendite ligidusse. Samuti ei ole kutselistelt kaluritelt tulnud teateid võõraste isikute püügitegevusest selles piirkonnas,» rääkis kalakaitseosakonna peainspektor-nõunik Ivo Kask.
Ebaseadusliku silmupüügi korral võib seaduserikkujat trahvida kuni 1200 euro suuruse trahviga. Kui seaduserikkumise on toime pannud juriidiline isik, võib rahatrahv ulatuda kuni 3200 euroni. Lisaks sellele tuleb hüvitada keskkonnale tekitatud kahju.
Seadusevastasest tegevusest veekogul saab teatada keskkonnainspektsiooni valvetelefonile 1313.