Kliimateadlane: torm tuli täpselt niisugune nagu oodatud

Ain Kallis

FOTO: Postimees.ee

Ilmateenistuse peaspetsialist ja Tallinna tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi dotsent Ain Kalli sõnul kujunes teisipäevane torm täpselt selliseks nagu oli prognoositud.

Ta ütles Postimehele, et ilmateenistus prognoosis tuule kiiruseks kuni 35 m/s tuli aga 33 m/s, ka merepinna tõus oli peaaegu nii nagu ennustati. «Tegu oli viimaste aastate kõige suurema tormiga, kuid midagi põrutavat see ei olnud.»

Suuremat kahju tekitas puhanguline tuul elektriliinidele ja katustele. Kalli sõnul oli teisipäevase tormi tuul sisemaal tugevam kui 2005. aasta jaanuaritormi ajal. Toona jäi tuulekiirus Tartus alla 20 m/s, kõige tugevam tuul Tartus oli eile aga 22 m/s.  

Võrreldes 2005. aasta tormiga oli teisipäevane Kalli sõnul eripärane, Põhja-Eesti sai osa sellest vähem ning Lõuna- ja Edela-Eesti rohkem. Kallis märkis, et sarnast tormi ei Eestis lähiajal ilmselt näha ei saa, ilm jääb tuuliseks aga soojaks.

Küsimusele, millest tulenevalt ei kaasnenud teisipäevase tormiga 2005. aasta marule sarnast uputust, vastas Kallis, et toona oli meretase märkimisväärselt kõrgem kui teisipäeval ning toona puhus tugev tuul pidevalt ühest suunast ja see tõstis merepinda. «2005. aastal sattus mitu halba asja kokku. Teisipäeval aga puhus tuul ühes suunas vähe ja puhanguti, ka mitte nii tugevalt kui 2005. aastal.»  

Kallis lisas, et Pärnus on viimase 40 aasta jooksul olnud kokku 18 märkimisväärset uputust ja enamus neist ei ole langenud viimastele aastatele, 2005. aasta uputus oli viimane omanäoline.  

Pärast toonast uputust sai ilmateenistus juurde ka finantsvahendeid, mis paigutati meremeteoroloogide ja selle valdkonna arendamisesse. «Enne seda suutsime täpselt ennustada küll tuule kiirust, kuid meretaset ilma vahenditeta ennustada ei suutnud. Pärast 2005. aastat on olukord aga märkimisväärselt paranenud.»

Tagasi üles