Tarand: eilne torm oli tavapärasest laiema ulatusega

Kliimateadlane Andres Tarand

FOTO: Raigo Pajula

Kliimateadlase Andres Tarandi sõnul lõhuvad Eestisse jõudvad tormid valdavalt väiksemal maa-alal ega ole nii ulatuslikud, kui seda oli teisipäevane torm, mis suutis tekitada kahju üle Eesti.

Ta ütles Postimehele, et näiteks 1969. aasta sügistorm, mil mõõdeti ka Eesti absoluutne tuulerekord 48 meetrit sekundis, lõhkus põhiliselt Saaremaal ja 1967. aasta augustitorm, mida võis ka orkaaniks nimetada, tegutses valdavalt Põhja-Eestis. «Enamasti ei ole nad nii ulatuslikud nagu eilne. See tähendab ka, et tal oli purustusjõudu ka vähem.»

Endine peaminister märkis, et tavapäraselt need tormid, mis Inglismaal ja Taanis suurt kahju tekitavad, väsivad Eestini jõudes ära. Vahel aga annab Läänemeri neile uue hoo ja siis määrab kahjustuste ulatuse tuule suund. Pärnu lahte ajab vett kokku edelatuul, läänetuul aga tõstab veetaset Peterburis ja tekitab pikki Soome lahte tõusvat lainet.   

Küsimusele, kas sel sügisel veel mõnd tormi oodata on, vastas ta, et tavapäraselt jõuab toekam sügistorm Eestisse septembri lõpul. «See aga ei tähenda, et rohkem torme me see sügis ei näe.»

Üldiselt tekivad Eestisse jõudvad tormid Islandi kandis, kus kohtuvad külm ja soe õhumass. See kuidas tsüklon päevade jooksul kasvab või kahaneb sõltub mitmest asjaolust, lisas ta. 

Tagasi üles