Väike-konnakotka püsielupaigad võetakse kaitse alla

Konnakotkas.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi allkirjastas määruse, millega võetakse kaitse alla 15 väike-konnakotka püsielupaika ja kehtestatakse neile kaitse-eeskiri.

Väike-konnakotkas (Aquila pomarina) on I kaitsekategooria linnuliik, kelle soodsa seisundi tagamiseks tuleb vastavalt looduskaitseseadusele võtta kaitse alla kõik teadaolevad ja keskkonnaregistris registreeritud pesapaigad, vahendas ministeeriumi pressiesindaja.

Määrusega võetakse Eestis kaitse alla 15 väike-konnakotka püsielupaika (kokku ca 222 hektaril), millest enamus asuvad riigimaal ja mis kõik on arvatud Natura 2000 võrgustikku.

Määruse kohaselt võib väike-konnakotka püsielupaigas kala püüda ja jahti pidada 1. septembrist 14. märtsini, s.o ajal, mil see ei häiri väike-konnakotkaste pesitsemist ega poegade kasvatamist. Samaaegselt on püsielupaiga sihtkaitsevööndis lubatud  korjata marju ja seeni. Püsielupaika läbivatel teedel ja radadel on kaitse-eeskirja alusel lubatud viibida ja sõita sõidukitega kogu aasta, sest kotkaekspertide arvamuse kohaselt on väike-konnakotkad teedel liikumisega harjunud.

Väljaspool väike-konnakotka pesitsusaega on piiranguvööndis kaitseala valitseja nõusolekul lubatud aegjärkne ja häilraie, kuid raielangi suurus ei tohi ületada 2 ha. Keelatud on puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul.

Väike-konnakotka asurkond on meil praegu suhteliselt stabiilne, Eesti mandriosas pesitseb ca 500-600 paari. Väike-konnakotkaid võib sagedamini kohata Lõuna- Eestis, sest Eesti asub selle liigi levila loodepiiril. Väike-konnakotkaste jaoks on peamisteks ohuteguriteks nii Euroopas kui Eestis pesapaikade hävimine, jahialade kadumine või nende kvaliteedi langus ning pesitsuse ajal häirimine.

2010 on looduskaitse aasta, mil täitub 100 aastat Vaika linnukaitseala moodustamisest. Kotkaste kaitse on üks Eesti looduskaitse prioriteete.

Tagasi üles