Olümpiamängude ilmaennustustehnika tõotab kasu ka Eestile

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Hanneli Rudi
Copy
Hiina ilmakaart kohalikus keskkonnakaitse seire keskuses.
Hiina ilmakaart kohalikus keskkonnakaitse seire keskuses. Foto: Reuters / Scanpix

Pekingi olümpiamängude ajal alustab tööd esimene polaarorbiidil tiirlev


uue põlvkonna meteoroloogiline satelliit Fengyun-3A, mille andmeid


saavad tulevikus loodetavasti kasutada ka Eesti meteoroloogid.

«Ilmaennustus on Pekingi olümpiamängudel väga olulisel kohal ja võimalikult täpse ja õigeaegse ilmaennustuse saamiseks võeti kasutusele uusim kosmosetehnoloogia, ütles Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) peadirektor Jaan Saar.

Fengyun-3A startis tänavu 27. mail Tayiuani satelliitide stardikeskusest Shanxi provintsis Hiinas. Selle uue põlvkonna kosmosealuse varustusse kuulub hulk seadmeid, mis toetavad numbrilistele prognoosmudelitele toetuvat ilmaennustust ning  keskkonnamonitooringut kolmedimensioonilise kvantitatiivse andmekoguga.

See tähendab, et pidevalt on olemas vajalikud andmed iga maapinnalähedase õhukihi punkti kohta ja nende abil saab väga täpselt iseloomustada keskkonnaseisundit, jälgida ilmaolude kujunemist ning koostada lühema- ja pikemaajalisi prognoose.

«Uue satelliidi abiga peaks olema võimalik ilma ennustada lausa minutilise täpsusega just olümpiamängude toimumiskohtades,» kinnitas Saar.

Ta lisas, et nii suuri kulutusi meteoroloogiasse tehakse olümpiamängude ajaloos ilmselt esmakordselt.

Hiina Meteoroloogiakeskuse teatel investeeriti ajavahemikul 2001-2005 kaasaegsesse meteoroloogiatehnikasse umbes 700 miljonit dollarit.

Olümpiamängude ajal koostöös Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooniga  rakendatav ilmaennustusprojekt kannab nime Peking 08 ja selle tulemused on olulised ka tulevikus.

Saare sõnul võib projektist kasu tõusta ka Eesti teadlastele, et täiustada ilmaennustusmudeleid. Samuti võimaldab täpsem teave paremini jälgida keskkonda, näiteks kiiremini leida metsade või kulupõlengute asukohti ja naftareostusi.

Tagasi üles