/nginx/o/2010/04/15/349189t1hdb7c.jpg)
Möödunud karmil talvel langes keskkonnaametile teadaolevalt mitmes järves lahustunud hapniku tase kalade jaoks alla kriitilise piiri, mistõttu kalad võisid hukkuda.
Keskkonnaamet ootab infot hukkunud kalade kohta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hindamaks võimalikke tekkinud kahjusid, ootab keskkonnaamet elanikkonnalt teateid veekogude äärest leitud surnud kalade kohta.
Keskkonnaameti vee-elustiku spetsialisti Aimar Rakko sõnul võib siiski arvata, et kuigi talv oli karm ja lumi paks, oli kalade elu veekogudes siiski üsna hea, sest olukorra võis päästa sügisene kõrge veeseis.
«Kui tänavu tuli teateid mõne järve kohta, siis võrdluseks võib tuua 2002. aasta talve, kus veeseis oli madal ja ummuksissejäämine märksa massilisem,» ütles ta.
Möödunud talvel jäid ummuksisse näiteks Tõhela, Prossa ja Klooga järv, kus vaatamata tarvitusele võetud abinõudele nagu jää lumest puhastamine, aukude raiumine, esines kalade hukkumist.
Samalaadseid teateid on tulnud ka üksikute teiste veekogude kohta. Eelpoolnimetatud järved on ka varem mõnel talvel ummuksisse jäänud.
Tihti jääb jääkaane all olevas veekogus kalade suremine märkamatuks.
Talve laastav mõju võib ilmsiks tulla aga kevadel, vahetult pärast jääkatte lagunemist. Tuule poolt kaldasse uhutud surnud kalad on üheks tunnistuseks järve ummuksisse jäämisest. Kuna sel perioodil kiirenevad lagunemisprotsessid ning oma osa «saagist» võtavad linnud ja loomad, kaovad jäljed kalade suremisest üsna kiiresti.
Seetõttu ootab keskkonnaamet infot peale jääkatte lagunemist mõne veekogu ääres leitud surnud kaladest, et kasutada saadud andmeid kalastiku taastamiseks vajalike asustamisplaanide tegemisel.
Info võib edastada meiliaadressile info@keskkonnaamet.ee või telefonile 7 302 250.