Kuigi tuhapilved erinevad tavalistest pilvedest oma koostise poolest, on nende liikumise prognoosimine sama lihtne või keeruline, kui teistegi pilvede puhul.
Teadlane: tuha hulka on keerulisem prognoosida kui tuhapilvede liikumist
20. aprill 2010, 12:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu ülikooli füüsika instituudi õhusaaste modelleerimise vanemteadur Marko Kaasik rääkis, et põhiline erinevus tuha- ja tavaliste pilvede vahel on see, et üks koosneb liiva- või klaasi sarnasest ollusest, teine aga veepiiskadest.
Tuhapilvede liikumine on teadlase sõnul täiesti prognoositav ning seda arvutatakse päris mitmes kohas. «Näiteks Briti ilmateenistus arvutab ja Soome meteoroloogia instituut on väga head tulemused kaartidena internetti pannud,» sõnas Kaasik.
Kui tuhapilvede liikumise prognoosimine iseenesest suuri raskusi ei valmista, teeb sünoptikute töö keerulisemaks see, et pole teada, kui palju vulkaanist tuhka juurde tuleb. «Seda ei osata praegu nii hästi prognoosida kui liikumist. Kui ta järele jääb või väljuva tuha hulk muutub suuremaks või väiksemaks, siis sellele vastavalt muutuvad ka kontsentratsioonid õhus,» rääkis Kaasik.
Tema sõnul on tuhapilved hästi nähtavad vaid vulkaani piirkonnas - lähemad sajad kilomeetrid on ta nähtav pilvena, mis sarnaneb tavalisele pilvele. Aga Eesti kohal on pilved nii palju hajunud, et atmosfääri läbipaistvus on vaid vähesel määral vähenenud. Seda on võimalik kindlaks teha mõõtmistega, kuid palja silmaga nägemine on küsitav.
Kui eile üks lendur Saaremaa kandis tuhapilve nägi ja sealt edasi ei lennanud, siis sel puhul võis Kaasiku hinnangul tegemist olla õrna pilveviiruga. «Pilved on mitme kilomeetri kõrgusel ja maapinnalt vaadates näeme neist hästi läbi. Aga kui vaadata piki horisonti samalt kõrguselt, siis ta paistab tunduvalt tihedamana. Ma usun täiesti, et lendurid võivad seda näha, sest neil on kogenud silm» ütles Kaasik.
Ta lisas, et pilvede suurus ja kuju olenevad õhumasside liikumisest vulkaani piirkonnas. «Tsüklon või antitsüklon keerutab seda vulkaanist väljuvat küllaltki kitsast juga, mis hajub seejärel laiali ja keerdub koos tsükloniga. Tekivad kaunis keerulised mustrid ning siis võib olla nii, et teatud kohast pääseb läbi lennukiga ja teisest kohast mitte,» selgitas teadlane.
Kus ja millal tuhapilved aga oma lõpu leiavad? «Tuhk peaks mõne nädalaga välja sadenema. Kuna aga teda tuleb kogu aeg juurde, siis lähematel tuhandetel kilomeetritel alla tuult ta ka pidevalt on. Peaaegu pidevalt on meil suurematel kõrgustel läänetuul, mis puhub Islandilt Lääne- ja Põhja Euroopa suunas.»
Alla tuleb tuhapilv nii vihmaveega, kui ka lihtsalt lihtsalt raskusjõu mõjul, kuna pilves on õhust raskemad osakesed. See võtab küll palju aega, sest tegemist on väga väikeste osakestega ja mida väiksemad osakesed, seda aeglasemalt nad sadenevad õhutakistuse tõttu.
Loe vulkaanituha leviku kohta ka TÜ atmosfäärifüüsika labori ilmaleheküljelt.