Teadlane: Eestisse vulkaanituhast nähtavat kihti ei jõua

Tarmo Kiipli ühest Saaremaa küla puurkaevust võetud vulkaanilise tuha näidisega. Foto: Mihkel Maripuu

Tehnikaülikooli geoloogia instituudi vanemteaduri Tarmo Kiipli sõnul praegu teadus veel vulkaanipursete toimumist ja mõju, nagu ka maavärinaid piisava täpsusega ette näha ei suuda. See ongi üks geoloogide ees seisvaid suuremaid ülesandeid.

Kas Eyjafjallajökulli vulkaanipurse on harilik või on seal ka midagi ebatavalist lisaks sellele, et tuhapilv halvas lennuliikluse?

Vulkaanipurskeid toimub maailmas küllalt sageli, aastas on üks-kaks suuremat.

Intensiivsuselt ei ole Islandi praegune purse aga väga tugev, see ulatub vulkaanipursete võimsuse skaalal kolmeni (maht skaala järgi >0,01 km3), kui geoloogilises ajaloos on olnud ka kaheksapalliseid purskeid.

Kuigi purske intensiivsus pole nii suur, siis tuulte suund on toonud selle mõjud just meile, Euroopa peale. Tuhapilved tõusid ka sellele kõrgusele, millel tavaliselt lennukid lendavad – umbes kümme kilomeetrit – ning lendude ärajätmine on ettevaatusabinõu.

Millest see tuhk koosneb?

Kui sulanud kivim atmosfääri lennates jahtub, siis ta tardub klaasiks, ning see tuhk sisuliselt koosneb peentest klaasikildudest. Kui olla piisavalt lähedal, siis on see hingamisele väga kahjulik.

Kui suured need tuhakillukesed siis tegelikult on?

Mida lähemal vulkaanile, seda suuremad need on, kaugemal aga on need üha väiksemad. Vahetult purske toimumispaiga juures saab neid tükke mõõta sentimeetritega, kaugemale jõua­vad need aga tuhana.

Eestis silmaga vaadeldavat tuhka tõenäoliselt oodata ei ole, see püsib atmosfääris hõljuva tolmuna. Nähtavat tuhakihti meile ka maha ei saja, sest me asume piisavalt kaugel. Füüsilist hädaohtu meile otseselt ei ole.

Kõige intensiivsemate vulkaanipursete puhul, nagu näiteks Toba Indoneesias 74 000 aastat tagasi (võimsuse indeks 8 ja purske maht 1000 kuupmeetrit  – toim), võib tegelikult tuhka veel 2000–3000 kilomeetri kaugusel maha sadada küll. Peen tolm aga võib atmosfääris püsida üks-kaks aastat ja teha mitu ringi ümber maakera.

Kas on võimalik ennustada, kui kaua praegune purse kestab ja lende mõjutab?

Mõju sõltub kahest tegurist – purske kestusest ning atmosfääris toimuvast ehk tuule suunast, mis otsustab selle, kuhu tuhk läheb.

Me ei tea, kaua praegune purse kestab. See võib kesta päevi, võimalik, et nädalaid. Kauem kestvad pursked on siiski ebatavalisemad. Tambora vulkaanipurse Indoneesias 1815. aastal (indeks 7 ja maht 100 km3) kestis terve aasta ja oli ka oluliste keskkonnamõjudega. Näiteks Põhja-Ameerikas räägitakse sellele purskele järgnenud aastast kui suveta aastast. Siiski nii kaua kestvad pursked on haruldased.

Islandil oli väga tuntud vulkaanipurse 1783. aastal Laki vulkaanist. Sealt eraldus suur hulk vesinikfluoriidi ja väävligaase, mille tõttu inimesi hukkus mitte ainult Islandil, vaid isegi Inglismaal. Järgnesid ka külmemad talved ja viljaikaldus.

Seetõttu peab märkima, et Islandi vulkaanipursked avaldavad teinekord mõju ka märksa kaugemal.

Islandi vulkanism on lõhe tüüpi vulkanism, harilikult toimub massiline laava väljavool, tuhapilvede eraldumine on seal harvem. Teatavasti Atlandi ooke­an laieneb ning Islandit rebitakse kaheks – pool saart liigub Ameerika suunas, pool Euroopa poole. Selles lõhes toimuvadki vulkaanilised protsessid. Tavaliselt jäävad need aga ooke­ani alla.

Viimane oluliste keskkonnamõjudega vulkaanipurse oli Mount Pinatubo purse Filipiinidel 1991. aastal. Toona oli huviväärne, et süsihappegaasi kontsentratsiooni tõus atmosfääris peatus, mida võis seostada tuhaosakeste levikuga.

Kas Eesti all on vulkaanilises mõttes kõik rahulik?

Eesti all on rahulik. Siin purskas vulkaan viimati 1,6 miljardit aastat tagasi, mis on veidi rohkem kui üks kolmandik kogu Maa vanusest.

Lähimad vulkaanid ilmselt ongi Islandil, kuid samas on ka Saksamaal olemas näiteks Laacher See vulkaanikraater. Praegu on seal järv, aga viimane purse toimus 12 900 aastat tagasi – geoloogilises mõõtkavas on tegu suhteliselt hiljutise sündmusega. Vulkaanid on ka Kaukaasias ja Vahemere ääres.

Islandil räägitakse ka teisest ja hoopis suuremast vulkaanist Katla, mis võib purskama hakata. Ajaloos on tema aktiivseks muutumine olnud paar korda seotud Eyjafjallajökulli vulkaaniga naabruses. Kas neid asju on võimalik eelnevalt ette näha?

Mingid ohud on kindlasti olemas, aga ennustada selle tõenäosust täpselt ei saa. See ongi geoloogiateaduse suuri ülesandeid, et vulkaanipurskeid ja maavärinaid, mis on tegelikult ju sarnaste protsesside erinevad väljendused, saaks ette näha.

Vulkaanipursete ennustamiseks uuritakse gaaside eraldumist vulkaani piirkonnas, samuti maapinna kalde muutumist – see osutab pingetele maa sisemuses. Islandil on olemas ka Põhjamaade vulkanoloogia instituut, mis nende küsimustega tegeleb.