Õhuspetsialist: vulkaanitolm jõuab maapinnale pika aja pärast

Eyjafjallajökulli liustikul asuv Fimmvörðuhálsi vulkaan.

FOTO: AFP/SCANPIX

Keskkonnauuringute keskuse õhukvaliteedi juhtimise labori juhataja Erik Teinemaa sõnul jõuab Islandi vulkaanist taevasse pursanud tolm kunagi kindlasti maapinnale, kuid väheses kontsentratsioonis ja alles pika aja pärast.

«Praegu ei ole mingit põhjust hirmuks, et välisõhu kvaliteet meil halveneks. Pigem on õhk maapinna lähedal väga puhas, sest öösel sadas vihma,» märkis Teinemaa Postimees.ee'le.

Samuti võib vulkaanipurse suurendada vääveldioksiidi taset õhus, kuid sedagi pole Teinemaa sõnul Eestis eriti ette näha. «Purskele märksa lähemate riikide, näiteks Inglismaa põhjaosa terviseasutused on kinnitanud, et risk inimese tervisele on tühine.»

«Vulkaanitolm on umbes 10 kilomeetri kõrgusel, kuid õhuvahetus maapinna lähedaste kihtide ja troposfääri ülemiste kihtide vahel ei ole väga kiire,» põhjendas ta. Lõpuks jõuavad vulkaanipurskega atmosfääri pihustatud mineraalosakesed kindlasti maale, ent kui kaua selleks aega läheb, ei osanud ta praegu ennustada.

«Me ei räägi tundidest ega ka päevadest, pigem kulub selleks nädalaid ja kuid,» ütles Teinemaa. «Selleks hetkeks on tolmu kontsentratsioon oluliselt lahjenenud, nii et neid tolmuosakesi ei pruugi märgatagi.»

Vulkaanitolmu osakesed on Teinemaa sõnul kuni paari millimeetri suurused ning neid inimene sisse ei hinga, kopsu need ei jõua. «Need langevad maha.»

Samas võib suur kogus vulkaanitolmu pikemas perspektiivis ilma mõjutada. «Osakesed peegeldavad päikesekiirgust tagasi,» selgitas Teinemaa. «Kui on suuremad pursked olnud - näiteks 1883. Krakatau purse oli, siis hinnanguliselt kolm aastat olid suved külmemad tänu sellele tuhale, mida tookord paisati stratosfääri välja. Tuhk ja väävligaaside osakesed peegeldasid päikesekiirgust tagasi. Aga praegu see Islandi vulkaanipurse nii tugev ei ole,» lisas ta.

Tagasi üles