RMK asub maastiku pärandkultuuri kaardistama

Levinumad pärandkultuuri objektid looduses on kunagiste taluhoonete varemed, kuid need võivad olla ka kiviaed, karjamaakaev, piirikivi või miski muu. Foto: Elmo Riig / Sakala

Riigimetsa majandamise keskus asub tänavu Saare maakonna maastiku pärandkultuuri inventeerima, et kaardistada ja säilitada eelmiste põlvkondade tegutsemise jälgi ning arendada loodusturismi.

Projekti konsultandi Lembitu Tarangi sõnul kuuluvad inventeerimisele vaid riiklikult mittekaitstavad objektid, näiteks vanad kiviaiad, lubjapõletusahjud, tõrvaajamiskohad, vanad talukohad, kaevud, kivikeldrid, veski- ja koolmekohad, samuti militaarsed mälestised – kaitsekraavid, metsavendade punkrite kohad ja hauad, tekstidega mälestuskivid – ning pärandkooslused – puis- ja rannaniidud oma karjatanumate, küünide, allikate ja linaleoaukudega, kirjutas Meie Maa.

«Kuna Saare maakond on inventeerimata, tuleb siit kindlasti palju huvitavaid objekte välja,» prognoosis RMK loodushoiuosakonna Saarte piirkonna külastusjuht Anu Metsniit. «Praeguseks on RMK-l korda tehtud ainult üks suurem pärandkultuuri objekt – Laugu metsavahimaja, samuti on plaanis korda teha Karjalasma tsaariaegne metsamõis, mis on olenemata riigikorrast alati olnud metsandusega seotud.»

Lembitu Tarangi andmeil on praeguseks inventeeritud pärandkultuuri objektid pooltes Eesti maakondades