Riigimetsa majandamise keskus asub tänavu Saare maakonna maastiku pärandkultuuri inventeerima, et kaardistada ja säilitada eelmiste põlvkondade tegutsemise jälgi ning arendada loodusturismi.
RMK asub maastiku pärandkultuuri kaardistama
5. aprill 2010, 19:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Projekti konsultandi Lembitu Tarangi sõnul kuuluvad inventeerimisele vaid riiklikult mittekaitstavad objektid, näiteks vanad kiviaiad, lubjapõletusahjud, tõrvaajamiskohad, vanad talukohad, kaevud, kivikeldrid, veski- ja koolmekohad, samuti militaarsed mälestised – kaitsekraavid, metsavendade punkrite kohad ja hauad, tekstidega mälestuskivid – ning pärandkooslused – puis- ja rannaniidud oma karjatanumate, küünide, allikate ja linaleoaukudega, kirjutas Meie Maa.
«Kuna Saare maakond on inventeerimata, tuleb siit kindlasti palju huvitavaid objekte välja,» prognoosis RMK loodushoiuosakonna Saarte piirkonna külastusjuht Anu Metsniit. «Praeguseks on RMK-l korda tehtud ainult üks suurem pärandkultuuri objekt – Laugu metsavahimaja, samuti on plaanis korda teha Karjalasma tsaariaegne metsamõis, mis on olenemata riigikorrast alati olnud metsandusega seotud.»
Lembitu Tarangi andmeil on praeguseks inventeeritud pärandkultuuri objektid pooltes Eesti maakondades