Sulavesi tõstab Lõuna- ja Lääne-Eesti jõgede veetaset
Väike-Emajõe veetase on tõusnud üle meetri!

Suurvesi Soomaal.

FOTO: Elmo Riig / Sakala.

Kevadine sulavesi on juba hakanud tõstma lõuna- ja läänepoolsete jõgede veetaset, kuid Põhja-Eesti jõgedel, Emajõel ja Narva jõel on tase veel tavapärane.

«Tänu tänavusele lumerohkusele hakkas eelmise nädala lõpus veetase tõusma Ahja, Võhandu, Halliste, Pärnu ja Kasari jõel,» ütles keskkonnaministeeriumi veeosakonna spetsialist Rene Reisner. «Väike-Emajõel Tõllistes on veetase tõusnud lausa üle meetri, kuid tegu ongi üleujutuste suhtes n-ö tundliku kohaga,» vahendas ministeeriumi pressiesindaja Reisneri sõnu.

Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) andmetel oli kevade alguspäeval, 20. märtsil kõige rohkem lund Kirde-Eestis, Pandivere kõrgustiku idaosas ja Alutagusel, kus lumikatte paksus oli valdavalt üle 60 cm. Otepää kõrgustikul, Harjumaa lõuna- ja Raplamaa põhjaosas oli lund üle 50 cm, mujal 30-40 cm.

«Olulisem kui lumikatte paksus on aga lume tihedus ehk veevaru lumes,» märkis Reisner. «Talvine kohev lumi on vajunud koomale, viimased mõõtmised näitasid tiheduseks valdavalt 0,26-0,31 g/cm³. See tähendab, et ühes kuupmeetris lumes on kuni 300 liitrit vett, millest osa küll päikese käes aurustub.»

Arvestades sellist lume tihedust võib kohati arvutuslikult maapinnal olla kuni 20 cm paksune veekiht. Seega on lumena maas praegu palju vett, mis suure sula alates hakkab endale teed otsima. Sellega peaksid tõsiselt arvestama nii kohalikud omavalitsused kui ka elanikud.

Lumekaarti saab näha EMHI kodulehel. Uued lumetiheduse andmed jõuavad kodulehele 25. märtsil. Samuti saab jälgida jõgede veetaset.

Keskkonnaministeerium palub kõigil seoses võimalike üleujutuste tekkega tähelepanu pöörata liigse veega kaasnevatele ohtudele. Lumevesi võib koguneda maapinna madalamatesse kohtadesse või ujutada üle väiksemate jõgede seni veel jäätunud voolusängid. Võimalusel võiks ka majade ümbruse lumest puhastada, et vesi ei valguks keldrisse või alumistele korrustele. Kõik riknemist kartvad asjad võiks ohustatud kohtadest ära viia.

Keskkonnaministeeriumi kodulehel on üleujutusohuga piirkondade kaart. Selle täiendamiseks kogub ministeerium andmeid. Suurematest üleujutustest palutakse teatada aadressil www.envir.ee/ujutus.

Tagasi üles