/nginx/o/2008/08/01/61542t1h68ab.jpg)
Kuna Saaremaal pole enam piisavalt jahimehi, kes metssigade arvukust piiraks, saavad loomad rahulikult põldudel laastamistööd teha.
Jahimeeste põud annab metssigadele vabad käed
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui kombainiga vilja niitsin, haises kogu põld, nagu keegi oleks sinna sitta laotanud,niivõrd palju olid sead põllul maiustades oma läbiseeditud toitu uuesti maha jätnud,» rääkis Saaremaal Lümanda vallas Karalas talu pidav Endel Raun Oma Saarele.
Taluniku arvates tuleb sigu pidevalt jälgida ja jahtida. «Siga käib iga päev põllul, kui ta tahab, mitte ainult nädalavahetusel, kui jahimees seda soovib,» tõdes ta.
Rauni sõnul on probleem kohalikes jahiseltsides. Inimesi ei ole, kes sigade populatsiooni vähendamisega tegeleksid. «Vanad püssimehed hakkavad ära vajuma ja noori peale ei tule,» ütleb Raun.
Vahel käivad ainult suurte džiipidega mehed Tallinnast - selle maa, mida sead ära pole jõudnud sonkida, rikuvad ära jahimeeste džiibid, lausub Raun irooniliselt.
Kärla jahiseltsi liikme Toivo Vaigu sõnul on Saaremaal suuremad probleemid just Lümanda ja Muhu vallas. Samas kinnitab Vaik, et Kärlas on metssigade populatsiooni juba aastaid kontrolli all hoitud.
Siga saab kõhu täis söötmisplatsilt ja ei lähe isegi mõnesaja meetri kaugusel asuvale põllule, kinnitab Vaik.