Metsamees: kuni pool metskitsedest võib olla hukkunud

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Metskits
Metskits Foto: Elmo Riig / Sakala

Tänavune pikk, külm ja lumine talv ning vaheldumisi sula ja külma pakkuv kevad on ilmselt väga paljudele metskitsedele saatuslikuks saanud.

«Kui lume peale tekkis koorik, hakkasid kitsed massiliselt surema,» rääkis Jõgevamaa metsamees Vahur Sepp. Tema hinnangul võib tänavune talv vähendada metskitsede populatsiooni isegi kuni poole võrra.

Kui ilm on päeval sula, aga öösel külmetab, tekib lumele paks koorik, mis kannab kitsi Sepa sõnul ainult hommikuti. Päeval vajub kitse jalg koorikust läbi ning teeb talle kiskjate eest põgenemise väga vaevaliseks. «Isegi rebased on hakanud kitsi murdma, sest kits ei suuda eest ära minna,» ütles Sepp.

«Kõige hullem röövloom meie metsades on praegu koer,» kinnitas Sepp. «Iga väike koer saab kitse kätte. Inimestele peab südametunnistusele koputama, et hoidke pontud kinni.»

Isegi kui väike koer kitse vaid taga ajab, kaotab too põgenedes liiga palju jõudu. Samuti vigastab lumekooriku terav serv joosta püüdva kitse jalgu. Sepp rõhutab, et kitsi tuleks praegu võimalikult vähe häirida.

Sepp lisas, et metskitsedel on probleeme ka toiduga, sest igihaljaid taimi oli lume alt ammu raske kätte saada, kuid pungi saab ühe põõsa küljest väga vähe. «Kitsed on praegu väga õnnetus olukorras,» märkis Sepp.

Sepp tõdes samas, et kuigi inimlikust seisukohast on metskitsede suremisest kahju, on tegu ikkagi looduse regulatsiooniga. «Märtsikuu on loomadele alati otsustav,» ütles ta. «Arvestama peab ka, et metskits ja metssiga elavad oma populatsiooni põhjapiiril. Kümmekond aastat pole sellist talve olnud, mis selekteeriks välja tugevamad loomad.»

RMK Saarte piirkonna loodusvaht Aasar Muul ütles Saaremaa ajalehele Meie Maa, et on suhteliselt väikeselt alalt Leisi jahisektsiooni maadel leidnud alates veebruarist neliteist surnud kitse ja isegi ühe hirvevasika. T lisas, et suure tõenäosusega hukkusid loomad seepärast, et ei suutnud paksu lumekooriku tõttu endale magamisaset kaevata ja haigestusid surmavasse kopsupõletikku.

Tagasi üles