Kevadiseks pööripäevaks kardab kõrs päikest

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Pajuurvad Maardus.
Pajuurvad Maardus. Foto: Toomas Huik

Kuigi ilm on veel külm ja maa valge, võib kevade ametlikul alguspäeval juba näha esimesi pajutibusid ja võimas päike sulatab lund hoogsalt iga kõrre ümbert.

«Metsa rändlinnud veel jõudnud ei ole, aga kui välja minna, kuuleb linnulaulu küll,» räägib Jõgevamaa metsamees Vahur Sepp, kes elab ise metsas ja liigub seega Peipsi kandi looduses iga päev.

«Vabariigi aastapäeval hakkasid laulma rasvatihane, puukoristaja ja rähn üritab ka põristamist teha,» seletab ta. «Ja päikesel on võim käes. Öeldakse: kõrs kardab päikest.» See tähendab, et iga tumedama koha lähedusest sulatab iga päevaga kõrgemalt käiv päike eriti hoogsalt lund ja jääd.

Karu alles tukub

«Künnivareseid olevat Lääne-Eestis nähtud, rongal peaks praegu pojad olema, merikotkad rajavad pesa,» loetleb Sepp kevade märke. Küll on tema sõnul karu vähemasti Ida-Eestis hilisem ärkaja kui tavaliselt. «Esimesed isakarud ärkavad tavaliselt naistepäeva paiku, aga sel aastal pole ükski karu veel jälge teinud,» ütleb Sepp. Ta lisab, et emakaru tuleb koos poegadega pesast välja alles siis, kui sinilill õitseb.

Sepp märgib, et kui üldiselt pungad ennast veel sugugi ei liiguta, on mõnedel pajuliikidel siiski juba urvad ehk nn pajukiisud või -tibud näha. Üldiselt on aga Sepa sõnul ilm veel liialt külm. «See on isegi hea, et liiga vara soojaks ei lähe, sest kui sulad taime ära petavad ja seejärel külma tuleb, võib ta saada külmakahjustusi,» selgitab Sepp.

Metsas raske

«Nüüd peaks pöialt hoidma, et talv võimalikult ruttu lõpeks,» jätkab metsamees. Seda seetõttu, et metsas on loomadele ja lindudele praegu kõige raskem aeg. «Paarkümmend aastat pole sellist rasket talve olnud,» tõdeb ta. Hiiresööjatel nagu kakud, rebased ja nugised on raske sellepärast, et paksu lume alt ei saa nad hiiri kätte, kuid sula on nende elu siiski paremaks teinud.

Seevastu kitsedel oli külmaga isegi kergem, sest miinuskraadidega praegu päeval sulanud lume peale tekkiv koorik takistab neil röövloomade eest põgenemist. Nii on iga väike külakoergi metskitsele Sepa sõnul praegu surmaoht.

«Kehvasti on ka neil, kes toituvad kuuseseemnestest nagu orva, sest pole seemneaasta,» ütleb Sepp. Seetõttu pole tema sõnul sel aastal metsas käbilindu ja orav peab sööma näiteks pungi.

Kiskjate rõõm

Hästi on ennast sel talvel Sepa sõnul tundnud aga näiteks põder rääkimata kiskjatest. «Saagi murdmine on praegu lust ja lõbu,» räägib Sepp, kes eelmisel nädalal leidis kitsekorjuse, millest hunt oli ära söönud ainult südame. «Tänu kitsele elavad lihasööjad talve üpris hästi üle,» tõdeb ta.

Sepp rõhutab, et metsas alustatud loomade toitmist ei tohi enne lõpetada, kui lume alt on laigud paljast maad välja sulanud. «Kõige suurem lollus oleks praegu toitmine lõpetada, sest siis toimub seal massiline suremine, mille on esile kutsunud inimene,» paneb Sepp südamele, selgitades, et kui inimene on kord loomad toitmisega sõltuvaks teinud, peab ta nende eest vastutama. Sama kehtib Sepa sõnul väikeste lindude kohta, kellele inimesed on talve jooksul koduaias süüa pannud.

Täna on kevadine pööripäev, astronoomiline kevad algab kell 19.32. Nüüdsest on päev pikem kui öö.

Tagasi üles