Eestis on küll maa veel paksu lumevaibaga kaetud, kuid lõunamaal talvitavad saatjatega varustatud toonekured ja kotkad kui esimesed kevadekuulutajad asusid juba Eesti poole teele.
Kured ja kotkad on juba koduteel
15. märts 2010, 12:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kotkaklubi liige Urmas Sellis rääkis, et tänavu lendasid linnud rohkem lõuna poole kui tavaliselt. «See võib olla sellest, et lõunapoolses Saharas on põud varem hakanud kui varasematel aastatel,» pakkus ta.
Esimesena sättis end 2. märtsil koduteele kalakotkas Erika, kes on alates 10. märtsist viibinud Suessi kanali äärsetes kalatiikides. Enam kui nädala eest hakkas Etioopiast tagasi tulema ka must-toonekurg Valdur, kes peatus Iisraeli kalatiikidel ning on nüüd jõudnud Süüriasse.
Veel liiguvad kodu poole suur-konnakotkas Nimetu, kes on Türgist tagasi lennanud juba 350 kilomeetrit. Teised linnud on seni paigal. Kõige kaugemal, Keenia lõunaotsas talvitav must-toonekurg Raivo pole siiani veel liikuma saanud. «Tavaliselt on ta hakanud veebruaris tagasi tulema,» sõnas Sellis.
Sügisel lõunasse lennanud kaks noort must-toonekurge, Raivo pojad, jäidki rändeteele. «Nad said tõenäoliselt Türgi ja Kreeka piiri lähedal novembri alguses surma,» rääkis Sellis. «Kuna signaal kadus ära, siis me ei tea, kus nad on ja pole olnud põhjust neid otsima minna.»
Kindlat aega, millal linnud Eestisse jõuavad, pole võimalik öelda. «See oleneb sellest, mis ilm neile vastu tuleb. Kui tuleb lumi vastu, siis nad ootavad,» sõnas Sellis. Ta lisas, et üksikuid tulijaid on näha olnud märtsi lõpus või aprilli alguses, aga enamik saabub pärast lume sulamist.
See, kuidas linnud teavad, millal tagasi rändama hakata, on Sellise sõnul tõenäoliselt seotud päeva pikkusega. «Ilmselt nad kuidagi teavad, millal liikuma hakata. Bioloogiline kell töötab,» rääkis ta.
Seevastu merikotkad lõunasse ei rända ning vähemalt kahe merikotka, Linda ja Sulevi pesaelu võib eelmisest nädalast jälgida internetist aadressilt www.looduskalender.ee. «Praegu ehitavad nad pesa,» rääkis Sellis. «Tegelikult alustasid nad sellega juba sügisel, aga siis tuli lumi peale.»
Lumemüts on küll sulanud, kuid pesa keskel on paks jää. «Nad püüdsid sellest nokkade ja küüntega jagu saada, aga jõud ei hakanud peale,» rääkis Sellis. Teine pesatööde venimise põhjus on pesavoodri, kuiva kulu ja sambla puudumine. Millal kooselu vilju näha saab, pole teada, ent Sellise sõnul ilmus mullu esimene muna pessa 12. märtsil.