Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi vanemteadur Tarmo Kõutsi sõnul on tänased ülirasked jääolud Soome ja Rootsi rannikule loonud seal puhuvad põhjatuuled, mida Eesti rannikul praegu näha pole.
Teadur Eesti rannikuvetesse nii raskeid jääolusid ei ennusta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eesti rannikul pole üldse jääd, kuna meil on tuul olnud valdavalt lõunakaartest ja tekkinud jää on ära triivinud,» ütles Kõuts Postimees.ee'le. Põhjarannikul tekkinud jää triivib enamasti Soome rannikule, osa võib-olla ka Soome lahest välja Rootsi poole. Vaid Liivi lahest on Pärnu lahte jääd kuhjunud.
Ahvenamaa saarestikus ja Rootsi rannikul on tema sõnul rasked jääolud seetõttu, et seal on põhjakaarte tuul, mis tõi Botnia merest ja lahest kohale tohutu jäämassiivi. Lisaks on osa Soome lahe jäädki ilmselt sinna jõudnud.
«Minu teada peakski praegu Rootsis koos olema komisjon, mis otsustab, kas mingeid erireegleid seal navigeerimiseks kehtestada. Öösel jäi seal vähemal või suuremal määral jäässe kinni 46 laeva,» rääkis teadur.
Sarnaseid tingimusi tänavu Eestis olnud pole ja väga suurt ohtu selleks teadur praegu ka ei näe. «Kõik sõltub tuulest. Jää saab küll paksust külmaga, aga see, mis navigeerimist mõjutab antud juhul, on jää dünaamika - see tuleneb tuulest.»
«Kui tuleb kõvem torm, mis oleks põhjakaartest - loodest, kirdest - see võiks mõjutada. Aga praegu momendil ei oska seda ette näha,» sõnas mereteadlane.
Kõutsi mälu järgi olid Eestis viimati sarnased rasked jääolud 2002/2003 talvel.