Möödunud nädala lõpul pidasid Lembitu jahiseltsi liikmed Saarepeedi vallas Moori külas hanejahti. Järgmisel päeval läks üks jahimees vaatama, kas linde on veel põllule maha jäänud, aga avastas hoopis huntide veretöö.
Hundid käisid oinast lohistamas kolmel ööl
8. oktoober 2013, 08:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Vaatasin, et mingi suur mütsakas on põllu peal, jalad taeva poole,» jutustas jahimees Jaan Kalm. Kui ta lähemale jõudis, selgus, et see oli oinakorjus, millel hundid olid pool külge ära söönud. «Ilus tõuloom oli, igavene suur oinajõhkam teine,» tähendas ta.
Kolm ööd
Oinas oli olnud elumaja lähedal ketis ja võsavillemid olid ta koos ketiga paarisaja meetri kaugusele põllule lohistanud. Vedamise jälg paistis veel järgmiselgi päeval põllult selgesti kätte.
Oina omanik Andres Vene rääkis, et varem pole temal huntidega tegemist olnud, kuigi metsaveerses talus on lambaid kahekümne ligi. «Nüüd olen loomad ööseks kinni pannud, sest kõik need viimased ööd on hundid käinud seda korjust vedamas ja lõhkumas.»
Jaan Kalm teadis võsavillemite öise tegevuse jälgede järgi öelda, et nood olid käinud kolm raksu. Pärast murdmise ööd olid soed korjust umbes 150 meetri võrra metsa poole vedanud, ööl vastu pühapäeva tegid nad aga korjuse kallal puhta töö. «Mitte midagi ei olnud enam järel, ainult natuke jalgu, nahka ja kaelalüli,» nentis jahimees.
Lammas on kerge saak
Täna pidid Andres Vene juurde tulema ametnikud, kes koostavad rünnaku kohta akti ja arutavad kompensatsiooni.
Vene tähendas, et muud suuremat häda polegi, peaasi et hommikuhämaras kooli minevad lapsed kaduma ei hakka.
Keskkonnaagentuuri ulukiseire osakonna juhataja Peep Männil kinnitas, et hundid inimesele ohtlikud ei ole. Need murdjad olid tõenäoliselt noored loomad ja lammas on võsavillemile lihtsalt kerge saak.
Männil märkis, et hunte on sügiseti ikka rohkem, sest pojad sünnivad juurde. Tema hinnangul on huntide arvukus tänavu varasemaga võrreldes pigem väike. «Kahjustusi on ka tänavu märgatavalt vähem, kui oli eelmisel aastal samaks ajaks.»
Lembitu jahimeeste seltsi esimees Priit Vahtramäe tõdes, et hundikahjustusi pole nende jahimaadel varem olnud, isegi murtud metsloomi pole leitud.
«Kohast, kus ta praegu oina maha murdis, paar kilomeetrit edasi jookseb raba äär ja seda mööda on hundid küll Viiratsi maadelt Tääksi ja Kolga-Jaani poole liikunud, aga meie maale satuvad nad väga harva,» rääkis ta. Lembitu seltsi jahimehed näevad esimehe ütlemist mööda hundijälgi ehk aastas korra ja paar aastat tagasi oli üht hunti ka liikumas märgatud.
Lammas asendab kitse
Üle raba Kolga-Jaani mehed on Jaan Kalmu teada rääkinud, et seal on hunte. «Ja sellele loomale pole ju 15—20 kilomeetrit öö jooksul tulla mingi maa,» sõnas ta.
Priit Vahtramäe selgitas, et metsloom liigub sinna, kus tal on toitu. «Mida vähem on metsas süüa, seda enam ta hakkab sisemaa poole trügima,» lausus Vahtramäe ja rääkis, et nende maadel on üha rohkem liikvel suuri kiskjaid.
Peep Männili ütlemist mööda murdsid oina noored hundid, kes on kindla territooriumita ja elavad hulkurielu. «Nad võivad liikuda ja murda seal, kuhu muidu ei satugi,» selgitas ta ja toonitas, et lammaste murdmine on juhus ning see ei näita kiskjate arvukuse suurt kasvu või seda, et nad on kolinud majade juurde.
Hunte ei tohiks toidupuudus Männili sõnul mingil juhul kimbutada, aga lammas on lihtsalt kerge saak. Metsas on huntidel hea toidubaas, sest sõralise arvukus on suur, kui välja arvata metskitsed, keda on endiselt vähe. «Metskits on hundile peamine toiduobjekt ja kergesti kättesaadav ning see on ka ehk põhjus, miks noored hundid lähevad lambaid murdma. «Noored ei ole veel nii head kütid, et julgeksid põtra või suurt metssiga rünnata.»
Hundijaht algab novembris, kuid jahilubade arvu pole veel kindlaks määratud. Keskkonnaagentuur on teinud ettepaneku anda esialgu umbes 70 luba. Hundiküttimise limiit jaotub aga kahte ossa ning teine neist antakse aasta lõpu poole. Kui antaks 70 luba, oleks seda Männili sõnul umbes sama palju kui mullu.